Laulu- ja tantsupeo nädalalõpp.
Elan omadele kaasa... telekas. Muidugi on kohapeal vahetum, ent siis juba osalejana mitte pealtvaatajana. Või tugiisikuna, kel soojad kapukad, söögid-joogid seljakotis. Seega, eks elu näitab mis tuleb. Ehk lähen veel tantsuplatsile või laulukaare alla. Lastelaste tugiisikuna publikus olek pole ka välistatud.
Eks kõigeni tule jõuda-elada, tasapisi. Pisitasa.
Ilmad on tänavu heitlikumad.
Pole veel merele jõudnud. Läänetuulega lainetesse hüpanud, seda küll. Aga SUPitanud pole. Külmakartlikkus, mis muud. Rannamajas on kõik sobilikud riided pidevas kasutuses...tormikatest kuni bikiinideni. Isegi talvine sulemantel,mida hellitavalt magamiskotiks kutsun. Sellesse rõivastunult tavatsen õues hommikukohvi juua ja puid ning ilma silmitseda. Pole halba ilma, vaid valesti valitud riietus...
Igatahes, otsustasin teha väljamineku ja tellisin kalipsotootjate viimase sõna ehk e-bomb kalipso, et peatselt kallikese lainetesse kiikuma minna. Kutse ja tõmme on vastupandamatu. Igiomane.
Puhkuse parim leid on Murakami teosed. Hetkeseisuga mul juba tema teine raamat öökapil. Ei olnud enne lugema juhtunud. Mõnusalt edenev stiil, hoiab fookust ja lugemas, pole korraga neelatav vaid turvaline kulgemine. Esmane mulje, et loetu on kuidagi pealiskaudne, lobisev, kaob juba mõne lehekülje järel.
* Laulupeo esimese kontserdi lipsas noortelt teadustajatelt selline väike apsakas sisse... Mõtlesin juba, et kas tõesti on kuidagi Veljo Tormist AI abil sisse toodud või miskit. Võib-olla kuulsin valesti. Seda juhtub viimasel ajal pidevalt. Eks ta ole.
Comments