Kõigest ja ei millestki

Üks aastaring taas täis saanud. Kordumatu oma murede ja rõõmudega. Rõõme oli rohkem:) Eile, töölt koju kulgedes, tahtsin lõpuks Glenn Gould`i kuulata. Bachi klaverikontser ti - mu lemmikplaadilt. Esimest korda pärast kevadet. Suur rahu tuli. Saatsime kaasaga koos vana aasta ära. Enne südaööd saime rõõmustava sõnumi sõpradelt - poeg sündis! Ja tänane ilm... nagu tõeline kingitus looduse poolt. Lihtsalt sõnatukstegev. Las pildid räägivad. Kõigile lugejatele kaunist aastavahetust ja rõõmurikast uut aastat!

Teen täna peaasjalikult seda, mida olen kaua aega tahtnud teha - laisklen. Peamiselt horisontaalis. Vahin telekast kõikvõimalikke teise ešeloni filme. Jõuludest ülejäänud lõhetükid said taignasse pistetud - see on vist ka kogu tänane liigutamispanus. Avatar i plaanime õhtul vaatama minna. Pileteid saab tänapäeval samuti lamavas asendis osta:) Parim pühadekink ootab sirvimisjärge - J. Fowles`i Maag. Manjaana... ehk pärast lumises metsas sumpamist?

24.12 -. Karksi-Nuias vanemate juures üle pika aja. Lõbus ja südamlik. Taadu meenutas oma lapsepõlve jõulupühi. Sõime seapraadi, kala ja jõime head rislingut. 25.12 - Märjamaal mehe venna pool koos jõulumehega. Laste poolne jõulumehe ootus oli pinev ja siiras. Sõime hõrgutisi ja jõime pisut ka roosat veini. Musitseerimine toimus kahel flöödil ja kahel kitarril. Lapsed sekundeerisid soolotrummil ja  iiri tinavilel. Lahkudes kõrvad pisut huugasid. 26.12  -  Päev otsa vaaritamist ja õhtusöök kümnele kodus. Sõime ja jõime... kõike. Musitseeririti. Lauldi. Tantsiti. Tallitati (hobudele porksid). Koeratati (koerad elutoas lamasklemas, kogu seltskonna tähelepanu keskmes, koos süldi ja pasteedi annustega). Kella nelja ja viie vahel hommikul vaatasid naised ära Pähklipureja eredamad vaatused (Lillede valss! Dražee-haldja tants!) ja Luikede järve pas de deux` i. 27.12   kell 16:00 - Kõik külalised endiselt paiksed. Sõime ja... mõned tublimad jaksavad endiselt ka juua. Meil on endiselt 2 pool

Huvitav, kas kedagi veel vaevab unetus? Eriti detsembrikuud on see "ilmestanud". Kusjuures... Luxis mul seda muret ei olnud - magasin ühe hingetõmbega hommikuni. Aga siin, kodus... mnjah, kell kolm öösel see tavaliselt juhtub, et miski äratab. Töömured hakkavad kummitama. Tänane unetus oli etteaimatav. Püüdsin küll klaasi veiniga sügavamat und manada, ent võta näpust. Õnneks kumab õuest helevalget lumevalgust . Aaah.... haigutused on igatahes paljutõotavad. Ehk saan enne hommikut veel sõba silmale. Ahjaa, pidutsemisisu on. Niiet - kulla Pinks või  John Smith. Kui homme (ehk siis täna) õhtul available olete, anna märku! Lähme lumes sumama ja jõulupuud imetlema. Karusmarjalist mekime kusagil pööningul. Eks? Suhtleme telefoni teel...

Üle mõistuse hea oli öösel koju saabudes leida eest kergelt härmas Bonham! Kallistasime pikalt, hoolimata mu pikast mustast ametniku mantlist:) Gibson ja Page - kes neid suudaks lahuta... Lugu koerast on  kirja pandud ka siin

Tänavuse talvepuhkuse veedame märtsis ja suusatades. See on väheseid asju, mis meil nii kaugele ette planeeritud. Ootan põnevusega, sest minusugusele suurte mägede pelgurile on Alpide kurud kindlasti paras katsumus. Olen mäesuuusatanud küll - nii meie Otepää nõlvad, kui ka Kanadas olles. Ent kilomeetrite pikkusi laskumisi varem teinud pole. Ja väga kõrgelt  sõitvalt tõstukilt pole pidanud alla vaatama. Loodan, et adrenaliin piitsutab mind varasele keskeale vastavalt.- Ehk siis tagasihoidlikumalt kui koolipõlves. Tollal sai poistega võidu Karksi-Nuia lossimägedest alla kihutatud ja hüpekaid kõrgemaks treitud. Aga jah... isegi rohkem, kui mäed ja suusatamine, ahvatleb mind aktiivne puhkus koos toreda seltskonnaga ja võimalus korralik väljalülitus teha. Eks mägede võtmiseks tule suusatamisega kiirelt algust teha. Vaid tiba lund veel juurde vaja.

... teha linnukestele selgeks, et on MASU ja teri tuleks nokkida säästlikumalt. Ujutasin eile linnumaja korralikult teradega üle. Tänaseks ei olnud aganatki alles. ...teha kaukaaslastele selgeks, et kurb nägu akna taga talvepakase käest tuppa pääsemiseks ei veena mind. Lihtsalt tean, ~5 minuti pärast hakkavad nad oma paksude vammuste all lõõtsutama. Ja laupäevase põrandapesu ponnistused on samuti värskelt meeles. ...väljendada kaasale rõõmu selle üle, et ta TÄPSELT teadis, mida teha autorikaitsest ootamatult laekunud summadega? Minu garderoobis on nüüd õige mitu nummit riideeset. Vahest on nii vähe vaja, et end naisena tunda. Õnneliku naisena:) Miks sellest alatiseks ei piisa?

Perelõunal, 25.detsembril, kõlab allolev lugu. Seekord lubati mul välja valida. Esitavad kaasa ja poeg. Ilus. Kui ma eriti tubli olen, siis saan kuulda ka kirja kukkumise signatuuri:)

Lihtsad askeldused on kütkestavad. Üsna mitmeid päevi järjest sagime kaasaga nagu oleks meil ora sealsamuses. Küürime, koristame, ilustame. Tegin Hansaplandis suure väljamineku ja ostsin kõikidele lilledele uued dekoratiivpotid. Kogu eilne õhtu möödus mullatöid tehes. Aga tulemus sai kena. Kuigi ju võiks, siis  - me ei kaunista kunagi oma aeda või maja. Sest ...see on ka niisama imeilus vana talumaja, mida kaunistavad eelkõige aastad (rajatud 1892.a).  No ja täna sadas ju ka korralik lumevaip maha. Mina muidugi külvaksin kõik  kohad väikseid laternaid, küünlaid ja muud kribu-krabu täis, aga eks ma  annan aru, et koerad ja muu jurassicu fauna või end vigastada... Pojal käisime Viljandis külas. Viisime ta uude (üüri)korterisse ühe riiuli ja kapikese, mille kaasa kodus kokku monteeris. Mina assisteerisin puuõliga pintseldamises. Poja juurde sõites põikasime läbi Märjamaalt, jõime ämma ja mehevennaga kohvi. Surnuaias soovisime rahulikku und nii isale kui Marisele... Poja korter

Kaasa oli nädala jagu kodust ära. Maru kurb oli. No tõesti. Kui esimestel päevadel isegi nautisin omavastutust kõigega toime tulla ja õhtuti teha seda, mida süda kutsub (lugeda, arvutis surfata, töösjade kallal nokitseda), siis paari päeva pärast oli igatsus üleval ja süda saapa sääres.  Ma nimelt kardan üksi kodus olla. Lapsepõlvest saadik olen kartnud. Oma mõtteid mõelda ja üksi metsas kolada - seda võin lõputult...ent eluaset olen harjunud... ja tahan ka edaspidi jagada. Möödunud üksildusnädal tõigi hirmud päevavalgele - pea iga öö ärkasin üles, sest kuulsin eestoast mingit kahtlast naksatust, õuest tuule undamist  jne jne. Leevendust ei toonud ka öötulede põlema jätmine. Mõtteis mängisin läbi kõikvõimalikud stsenaariumid ja olin valmis võimalikeks rünneteks(kurikamees jne). Üksikasju ma täpsemalt ei kirjelda. Vihjeks vaid niipalju, et voodi all on mul midagi kurikalaadset peidus. Kui tuttavale oma paranoiat kurtsin, siis tema väite kohaselt peaks olema võimalik sissetungija

Ritsik soovis , et ma sooviks:) Mu soovide nimekiri on pidev selles osas, mis puudutab pere ja muude loomade tervist.Loomulikult loodan ja nõiun igapäevaselt, et neil kõik hästi oleks. Aga iseendale sooviksin kuldkalakeselt järgmist: 1.Vähem muretsemist olme pärast. Sest sellest muretsemisest ei muutu nii ehk naa miskit paremaks. 2. Rohkem päikest. Nojaa, see on suht utoopiline soov, arvestades kliimavöödet, kus me elame. Aga see pidev pimedus käib kergelt närvidele ja on äärmiselt väsitav. "Päikese" all võib mõelda üldse seda va eesti elu. Ikka liiga vähe kipub värvilisi nädalaid olema. Liiga palju ollakse pühendunud tööle või oma pisikese mudeli elamisele. Mina pole miski erand ses suhtes. Suurt mõtlemist ja värvilist maailmatunnetust kohtab üliharva. 3. Tahaksin võimalust koos kaasaga minna ja olla Eestist ära. Jah, elada mõnda aega mõnes vahemere või aadria äärses provintsis paar kuud, see oleks kirgastav, ma mõtlen... Soovida võiksid Nõiake , Triangel ja

Et nad ikka koju tuleksid. Ja et endal oleks koht, kuhu ja kelle juurde minna.

Ajakirjandus sakib sajaga. Või ongi see Eesti elu selline? Ei tahaks uskuda. Oma tutvusringkonna peale mõeldes - no vot ega ikka ole see elu nii probleemiderikas kui meedia igapäevaselt maalib. Aga minu sotsiaalse närvi ja muu süsteem ei võta Eesti ajakirjanike väljaoksendamist enam vastu. Mürgitus. Täielik. Selle nädala paljastusi karuloomast, seagripi ohvrist jne jne lugedes leidsin taas - meediast tuleb eemalduda -  nii kaugele ja kiiresti kui saab ja jalad võtavad.See on ainus võimalus, kuidas vältida kollektiivset lolliksminekut. Alloleva loo kuulamine ja eriti vaatamine võib samuti aidata (!:). Enne kui pole liiga hilja.

Elan talle nüüd ja edaspidi kaasa. Minu arvates on tegemist väga isikupärase lauljatariga. Kahjuks ei oska ma ka kuidagi teisiti fännata kui  kirglikult ...:) Olen jah nii lapsik, et Anne pihta seatud postitused kasvõi siinsamas blogosfääris võtsid minult mõneks  ajaks blogimise  isu. Ikkagi arvan, et hoolimata sellest, et ta tänavuses superstaari saates oluliselt kaugemale jõudis, oli ta lugude valik enne parem.  Anne Arrak - Fallin' Anne Arrak | MySpace Music Videos Anne Arrak - Hurt Anne Arrak | MySpace Music Videos Ja... kui ma vähegi saan tema edasipürgimisi toetada, siis teen seda.

Täna on selle muusika päev. Scorpions on minu arvates üks mõttetumaid ja nõmedamaid tippu jõudnud rokkbände. Aga viidatud muusika sobib eelkõige lõpetamaks nädalavahetust täis emasid, ooperit /Traviata/ ja tähistamaks teleri väljavahetamist lugemise vastu. Sõnade kopeerimisest ei suutnud samuti hoiduda: [Mikael Akerfeldt] I lost all I had (that April day), I turned to my friends (nothing to say), I wrote down a name (and read it twice), I wallowed in shame. I said that I loved (eternal schemes), I cling to my past (like childish dreams) I promised to stay (and held my breath) I went far away. Icy roads beneath my feet, Lead me through wastelands of deceit, Rest your head now, don't you cry, Don't ever ask the reason why Kept inside our idle race Ghost of an idol's false embrace Rest your head now, don't you cry Don't ever ask the reasons why.

Möödunud laupäeval sain üle hulga aja kokku Pöia-Liisiga. Helistasin, ja selgus et ta on õhtuse laevaga saabumas Soomest, kus toimu põllumajandusmess vms. Kohtudes otsustasime, et kõik mõnusam oleks teha üks hubane õhtpoolik hea veini ja filmi seltsis. Mul oli tükk aega plaanis ära vaadata The Duchess . Plaan sobis ka Pöial-Liisile. Itaallaste chianti, puuviljad, praksuv tuli ja haakuv vestlus - mida veel ühelt nädalavahetuselt tahta! Enne filmiõhtut põikasime ka tallist läbi ja söötsime hobusid. Albakad (ei teagi, kas eesti k. tõlge on albaka või mitte) on endiselt ta huviorbiidis ja mind hakkab see teema järjest enam ja enam huvitama. Loodetavasti mitte saatuslikult:) Sest albakade aretuskarja loomine maksab ja mitte vähe. Nende vill on võrreldav meriinovillaga, ainult et veelgi väärtuslikum. Igatahes on meil väga vähe teemasid, mille puudutamist väldime... Uskumatu, ent tõsi - mu viimaste aegade parim sõber on 21-aastane:) Ahjaa - mis veel tänasest päevast ebaharilikku meel

Hea kuulata ja vaadata. M.O.T.T. Ilus punkt nädalale. Anne Arrak - The First Time Anne Arrak | MySpace Video

Tiiauspaikka inspireeris. Tegelikult olen sel teemal ühe postituse kunagi teinud. Peamiselt meesmuusikute teemalise. Nagu Tiiagi  - ka minu jaoks ei muuda üht meesisendit seksapiilseks vaid välimus. Ikka koostoimes selle "miskiga". Melomaanina päinevad minu jaoks seksapiilsed mehed muusika maailmast. Aga paaris filmistaarist on samuti see miski, mis neid vaatama ja kuulama paneb... Alustan Eestist. Tegelikult on Eestis mitmeid suure võlujõuga meesmuusikuid nagu näiteks Andres Kontus, Ülo Krigul, Raul Ukareda, Raul Vaigla, Tanel Padar.... Kroonijuveel on muidugi Riho Sibul. See ilme ja kogu ta olek... uhhh! Britid on huvitavad. Nende eneseteadvuse- ja  kindlus + elegants. Sõnu polegi vaja. Piisab lihtsalt vaatamisest ja kuulamisest.   Robert Plant (...seksikalt vananev )  David Bowie (glam on Bowie ja vastupidi) Jeremy Irons - ka paljude teiste põlvevõbistaja:) Colin Firth .- uhkus ja eelarvamus on kohe võimalik!  Nuno Bettencourt - pole britt:

Jätk halisemise lainelt. Mõningate oskuste puudumine käib närvidele. Hetkel on suurim probleem see, et ma ei oska autosse aknapesuvedelikku panna. Ei osanud seda õieti ka eelmisel autol. Probleem hakkab pihta  juba sellega, et ma ei saa kapotti lahti.  Pusides ja logisedes lõpuks õnnestub, ent aeg jookseb... Teiseks, ei leia ma üles seda krdima konksu, kuhu kaas kinni panna. Ja lõppude-lõpuks saabub pingetipp sellega, õige kork oleks maha kruvitud ja vedelik sisse valatud.  Paar harva kogemust on näidanud, et suudan enda kontorirõivad kogu protseduuri vältel mõnusalt ära mäkerdada. Noja millal muul ajal ma avastan, et klaasipuhastusvedelik on otsas - ikka kuhugile teel olles, kusagile kiirustades.. Sestap abistas vedeliku juurdevalamisega kaasa ja olen sellega ta surmani ära tüüdanud. Nüüd ta teatas, et ma PEAN selle iseseisvalt selgeks saama ja et ta enam ei vala:)  Et see on elementaarne oskus, mis peab autojuhil olema. No muidugi... täitsa õige jutt. Õnneks oli täna lumi... v

Istub kuidagi hästi tänase ilmaga. Valge lumi,  pime kitarrist.

Tõesti, tõesti - see on viimaste aegade otsuseks vormumas. Ma tõesti ei jaksa pidevate kärbete tingimustes töötada  ja järjest uusi ja uusi ideid läbi töötada ja võtta vastu suuri lisakohusutusi (töid), milleks mind värvatud pole ja mille eest ei mind ka ei tasustata. Ei jaksa olla n.ö universaalne töötaja - mahud  on liiga suured ja ma tahan support-team`i. Mis on olematu. Ja ma ei jaksa oodata. Olen kannatamatu teatud asjades. Ei jaksa, olgugi et tean - eesmärkide elluviimiseks on vaja jaksata. Aga kelle eesmärgid? Ja milleks? Need on küsimused, mis mind viimasel ajal  vaevavad. Pole enam missioonitunnet.... maha jätmas  on see tunne. Siiani on jeanne d`arcilik visioon või tahe/usk mind paksust ja vedelast läbi vedanud. Või... kui korrektsem olla ja viimasaegseid termineid kasutades, siis - väga kõvasti kärbitud on see tunne. "Lõpeta see kõik. Nüüd ja kohe." on mu  hea tuttava soovitus. Hea tuttav, kes töötas kuulsas X asutuses. Ta lasi end vallandada, tundes pära

Olen üsna veendunud, et omal moel ta nägi ja kuulis seda esitust. ...ja on uhke.

Kõige esimene live-kontsert, mida mul õnnestus näha ja kuulata toimus Prahas. Minu arvates võis see olla 1994.?. Kahjuks pole olemasolevatel fotodel ajatemplit. Kontsert toimus Prahas ja bändiks - ACDC. Eestist läks täisbuss rokk-muusikuid ja muidu tuttavaid. Peale paari tuttava muusiku, ei tundnud kedagi, ent otsustasin siiski minna. Üksi, sest kaasa oli mäletamist mööda kusagil ära. Ja ega ta sellisest muusikast ka eriti vaimustu. Reisi kestuseks oli planeeritud 10 päeva, lisaks kontserdile oli piisavalt aega Prahaga tutvumiseks ja paar päeva olime  Karlovy Varys. Ilmad olid super, ühel reisikaaslasel õnnestus päiksepiste hankida ning haiglasse kukkuda , ootasime ööpäeva ta tervise paranemist enne kodutee algust. Ma parem ei räägi reisist.... kõik vist ei kannatagi ülestähendamist:) Noh, võite ise arvata, mis juhtub kui rokimeelsed koos rändavad -  heale õllele, veinile, becherovka`le, soodsatele hindadele lisandusid õige pea kõrvalnähud  - üks rokkar oli tõsiselt hädas totaalse

Mul on täna puhkepäev. Hakkasin seda juba eile õhtul tähistama. Hea, et on olemas sarnase muusikamaitsega hobuinimesi - kui ma poleks Urmasele Mozarti ja Theo talveraudade asjus helistanud, poleks ma tõenäoliselt ka eilsele Pink Floyd`i tribuudile sattunud. Pink Floyd` toob mulle alati ühe virvenduse meeltesse - aasta 1987.a, esimese kursuse lõpp, pelmeenid ja 9-korruseline ehitusjärgus Lasnamäe tornelamu. Mu kursusevend kutsus pärast loengu lõppu oma õe korterisse  muusikat kuulama. Eriliselt meeldejäävaks muutis selle käigu fakt, et õde ei olnud veel korterisse sisse kolinud... sest korter asus 9.-ndal korrusel.... sest majas ei töötanud veel lift. Pelmeenid söödud, hakkasime The Wall`i kuulama. Kursavend rääkis taustaks lugusid Pink Floyd`ist ja The Wall`i kontseptsioonist. Väga psühhedeeline värk, ühesõnaga. Eilne kontsert oli emotsionaalne. Olin üllatunud tohutu publiku üle. Lisaks hall- ja kulupeadele hulgaliselt noori. Kaks lugu tõid pisarad palgele. Mitte ainult ilusa mu

Emotsioonid libisevad üles ja alla. Alates eelmisest nädalast muudkui juhtub ja juhtub... Loomulikult mitte ainult superstaari saatest ei tahtnud ma rääkida:) Meeled on ergud ja turvalisse kõrvaltvaataja rolli ei saa end ka parima tahtmise juures jätta. Märksõna - inimsuhted ja mina. Ahjaa, ma ikkagi ei tõtta EMT lepingut lõpetama - mitte ainut Anne ennistamise pärast saatesse, vaid mulle oli inimlikult sümpaatne nende pressišefi selgitus toimunud kohta. Ei mingit hämamist ja nämmutamist, vaid minu jaoks aus ja läbipaistev selgitus... et piinlik eksitus, inimlik viga. Ja seda enam, et mõistsin et pressišefi näol on tegemist sümpaatse blogijaga, kelle ülestähendusi  sageli ja suure poolehoiuga loen:) Niiet - blogimine on jätkuvalt arvamuskujundaja. Vähemalt minu jaoks. Ikka see igivana "meie" ja "nemad" ning sootsiumi teema.   Anne Arrak - With or Without You Anne Arrak | MySpace Video

... sest see firma on osutunud saamatuks. Ei mina ega mu sõbrad  ei saanud välja helistada superstaari valikul. Paraku oli meil kättesaadav vaid emt teenus:( EDIT: Ma olen tõsiselt nördinud ja kuri. Kuidas saab kogu hääletussüsteem selliselt toimida? Kui helistasin numbri valimisel saadud veateate tõttu  klienditeenindusse, sain vastuseks a la oleme rikkest teadlikud ja tegeleme sellega  ei ühtegi soovitust vms. Hiljem sain teada, et sms oleks pidanud saatma - see toimis.  Haige värk, no tõesti.  Selge ju see, et hääletajateks enamuses tuttavad/pooltuttavad, kes palehigis kõnede arvukust tõstavad ja tasulisi numbreid nuumavad. Igatahes - nüüd on see saade läbi ja huvi kah kadunud, sest mind ainsana paelunud lauluhääl langes tänasega välja. No ja neid, kes ikka suisa tertsiga mööda panevad ja  Rein Rannapit vaimustavad, neid ei suuda mina kahjuks kuulata. Ei suuda, näe, uskuda et "küllap ajapikku neile õigetele nootidele pihta saab". Kes mööda möögib, see enamasti jääbk

... on taas saabunud. Tänu kellakeeramisele on õige pea käes aeg, kus tööle-kooli minnakse hommikupimeduses ja koju saabutakse õhtupimeduses.  Ei mingit päevavalgust  neile, kel töökoht siseruumides! Elu nagu kotis. Olin taas mõned päevad Luxembourgis. Lendude vahel  ja üksildasi õhtuid hotellis veetes, sain segamatult lugeda. Fr. Nietzsche "Ecce Homo": "... Istuda nii vähe kui võimalik; mitte usaldada ühtki mõtetet, mis pole sündinud vabas õhus ja vaba liikumise viljana - mida ka musklid poleks pühitsenud. Kõik eelarvamused tulevad sisikonnast.  - Toas istumine - nagu ma juba kord olen öelnud - see on see päris patt püha vaimu vastu. /.../ Mul seisab silme ees juhtum, kus väljapaistev ja vaba eelsoodumusega vaim ainuüksi klimaatilise instinkti ebapiisava peenuse tõttu ahtaks ja arglikuks, piripotiks ja spetsialistiks sai..."" Täna, oma tavapärast blogide ringi lugedes märkasin, et väga mitmetel rõhub hetkel töökoormus täiega peale. Pole minagi ming

Meil on kaasaga mitmed huvitavad jututeemad õhtuti üleval olnud. Sügissumeduse värk... Algklasside tööõpetuse tunnid näiteks. Meenutasin, et olin tööõpetustundides tõeline õnnetusehunnik võrreldes oma eakaaslastega. Kõik algas tavaliselt sellest, et unustasin võtta kaasa: tühjakspuhutud munakoore, kastanimunad, liimi, käärid, värvilist paberit, tühje tikutopse jne jne. Orto liim kippus mul pidevalt ära kuivama ja tükki minema - tikutopside ümber kleebitud paber kippus kas mittenakkuma või siis pressis liim igast praost välja... Kõige õudsam oli veel konstruktor! Selle papist karp kippus ära lagunema ja kõik vajalikud mutrid/poldid välja laiali jooksma. Tulemuseks oli  see, et konstruktori juhendis kujutatud tulemuseni ei õnnestunud mul jõuda:) Käeline tegevus nõrk - öeldakse  vist selle kohta. Tööõpetuse hinded enamasti toetasid seda ütlust... Aga vot ei olnud tegelikult nõrk!:) Mulle meeldis lapsepõlves meisterdada küll (huhh, milline sõna... koheselt meenub ük Rein Raua poolt

Mu tänane postitus on seotud tänavuse superstaari valimisega, mille karuselli olen omatahtsi kinni jäänud. Põhjuseks: hea hääl ja anne ning armas hing. Ja kuidas ma seda väljendan? Ikka tulevase staari supportimisega kommenteerimise, häälte andmise ja reitingu üleskerimise näol:) Pole üldse kerge, teate. Sest samasuguseid meeleheitjaid tundub kõvasti olevat. Ma ei sekkuks kuidagi, kui ei usuks Anne anne`sse ehk andesse . Asi ongi selles, et suure muusikasõbrana leian, et ta on kuradima hea. "Kuradima"  seetõttu, et  mul on omalaadne kriteerium hea laulja hindamiseks. Selle seletamiseks võib tuua näite iluuisutamise paarissõidu või üksinumbrid. On uisutajaid, kes juba pikalt enne hakkavad märku andma, et VARSTI TULEB HÜPE, uisutades ühel "allüüril" (sry, hobustega tegelemine jätab oma jälje) ja kõõritades pikemat aega üle õla. Sama lugu on enamiku lauljatega - nägu tõmbub valuliselt krimpsu, suu läheb kurgumandliteni lahti - here i come.... Väkk! Mina isiklik

Üle mitme päeva sai hobused täna ilma tekkideta koplisse saata. Sügisvärvid. Kel vähegi võimalust, minge täna metsa! Lihtsalt... nii ilus on. Tahaks jagada:) Ja seda laulu tahaks ka jagada . Traagiliselt ja dramaatiliselt kaunis. Tänane my cup of tea.

.. hommik möödus t. tähe all. Joonistasin-mõtlesin-suhtlesin kõikvõimalikel teemadel-jälle joonistasin. Kuniks käis miski prõks. Taoliste prõksude jaoks olen varunud teatavad abivahendid. Tegin veel ühe prõksu ja syrah avanes. Pesumasin saab praegu vatti, sest õigustab ainsana mu tegevus(etus)t. Talliboksid veel ootamas. Heina vaja ette niita (vist?). Kuulan David Bowie`t ja lapin end:) Lugu tuletab mulle kõige muu kõikvõimsa ja püha taustal meelde, et Trianglil   (sry, ei leidnud viitamiseks postitust üles) oli see samuti ükspäev kavas:) King on Leedus uhke nimega mehega :)  Mina  olen koos oma lugude ja loomadega. Nagu ikka. Ja ... mis kõige tähtsam - syrah, rahh, ahh, hh...

Ongi aasta(d) möödas.

Üks viiv, mis viis mind äratundmisele - mu eakaaslasi on tabanud sama "haigus", mis mindki. Olulise väljaütlemine.Mitte endasse jätmine. Sain mõni aeg tagasi telefonikõne inimeselt, kellega teed aastaid-aastaid tagasi ristusid... tänu ühisele  kirele - Led Zeppelin`ile. Täpselt... tänu Zepile kohtusimegi. Olime koos sõbrannaga üsna inimtühjas piirkonnas päevitamas, kui äkitselt ilmus eiteakust sõiduk ja meie poole pöörduti küsimusega kas teate, milline ansambel mu plaadimängijas mängib?  Minu vastus oli õige:) Jäime aastateks suurteks ja eriskummalisteks sõpradeks. Kuigi... esmakohtumise järel läksime lahku, ilma et oleks kontakte vahetanud. Hiljem sain teada, kuidas ta oli päevi sõitnud linnas ringi, lootes mind juhuslikult kusagilt leida. Naiselikku eneseteadvust kõditav, muidugi. Kreisi värk. Aga. Sellest hetkest alates usun oluliste kohtumiste ettemääratusse. Uus elukaaslane, poeg ja tütar olevat tal nüüd. Maja linnas, maaelu suvemajas ja jätkuvalt edukas karjäär pa

Minu õpetaja on minu ema. Minu ema on õpetaja. Üks kindel asi siin ilmas:) Emps on sellest õppeaastast alates ametlikult pensionil. Lõpuks. Möödunud aastatel oli tema teeneid ikka vaja - õpetajate põud ja miskipärast ei tahtnud keegi Mulgimaa südamesse eesti keelt ja kirjandust õpetama tulla. Kohtusin mõned päevad tagasi emaga ja ta tundus reibas. Olin mures, sest õpilased ja kool on olnud ja on ilmselt ka edaspidi suur osa tema elust. Kohe hästi-hästi suur. Korjasime ploome mulle ja tema pinginaabrile:) Jajah... tänu ploomiaktsioonile õnnestus mul ema pinginaaber ära näha. Tagasiteel põikasin läbi... Uurisin, et kuidas ja mis... - ooei, olen täitsa rahul, meil on Taaduga koos niipalju tegemist! Isegi balletietendus lükati edasi, sest üritused-käimised ees. Novembris ilmselt lähme koos Metshaldjat vaatama. Mu esimesed mälupildid emast on seotud massiivse kirjutuslauaga. Hallikas, suure kupliga laualamp, vihikute pakk ja nende kohale kummardunud ema... Vahepeal raputas

Miks mulle meeldib blogimine?:) Vahest tuleb seda ikka meelde tuletada. Aga sellepärast et: saan täiesti vabalt kirjutada blogisse kummalisi mõtteid ja tsitaate. Nagu näiteks täna. "...Istudes vannitoas ja lakkides varbaküüsi, kuulsin läbi ventilatsiooniava sookurgede kurblikku kruugutamist..." Täpselt nii oli. Sookurgedel on sügiseti hoopis teine häälekõla kui kevadeti. Tervitused Leelole.

Selle nädavahetuse avastus oli Beyonce. Inimlik on ju tahta vahest miskit võimsat, pulbitsevat... peaaegu, et vulgaarset. Aga vulgaarsusest on asi kaugel, muidugi. Mulle tema hääl ja power meeldib - pole ühtki teist sarnast artisti. Jäljendamatu. Ei lämmata. Tüdrukute bändi suurus ja "disain" on samuti muljetavaldav. No men on the board:) Kui siis.. vaid tantsisklemas. Igatahes püüan imekauni kreoolitari show`st dvd hankida. Pole vist vaja mainidagi, et kaasa on samuti täiesti lummatud:)

Möödunud maagiline reedeõhtu andis võimaluse testida imelise rahu olemasolu või siis... selle puudumist. Ütleme nii, et arenguruumi veel on:) Õhtu eesmärk oli gaasileegil röstitud lammas. Jaagu retsepti järgi. Üleöö oli lammast hoitu punase veini, rosmariini ja muude ürtide sees. Liha tuli küpsetada just elaval tulel. Tänu sellele sai me pliit lõpuks valmisolekust kaugemale ja gaasiballoon on kaasa poolt õnnelikult installeeritud:) Jõudsin töölt siis, kui Jaak ja Kaja olid juba kohal. Kaja hakkis salatit ja minu hooleks jäi punaveini valimine. Külalisi tuli järjest juurde ja mind juba haaras hirm, et me ei mahu kõik kööki ära... Aga ma valitsesin end enam-vähem:) Nojah... kes ei tea - siis - olen nimelt see inimene, kel tuleb kerge paanikahäire kui külalisi rohkem kui kuus. Ma ei teagi, miks. Vist eelkõige seetõttu, et ma ei oska kõigiga võrdselt suhelda siis... Seekord oli meid kokku 8. Ja tegelikult pidid veel ka Rita ja Raul tulema, ent selle plaani rikkus keegi somm, kellel nad

Mulle meeldivad loomad. Kas ma kaitsen neid? Pigem oskan ja suudan vastutada nende eest, keda kodustanud olen. Muidugi püüan metsas sammudes jalgealust silmas pidada - noh, et ei tammuks juhuslikult mõnele reptiilile peale. Samas loen ja imestan loomakaitsjate aktiviseerumisest Eestis. Eriti need va karusnahakaitsjad! Pseudoprobleem mu meelest. No tõesti! Mu Taadu on kogenud jahimees ja tema seisukoht karusnahkade osas mulle hirmsasti meeldib. Taadu ütleb, et uruloomi on metsas tohutu palju. Seevastu jäneseid ja kitsetallesid on jäänud märgatavalt vähemaks. Tulemuslik marutauditõrje on hoogsalt kasvatanud rebaste, kährikute jt väikekiskjate osakaalu. Selles olen isegi veendunud - elan asustuse külje all ja majaümbruses ringiluusivad rebased pole mingi haruldus. Samas oleks põhjamaakliimas rebase- või kährikunahkne kasukas talvel väga mõnus külmapeletaja. Kasukas on ilus ja külma ilmaga ka praktiline.On aegade kestel olnud... Aga keegi ei pargi enam nahku, sest moetööstus ei osta neid

Möödunud töötrip oli vist küll kõige pingelisema töögraafikuga, mida eales kogenud. Tundub, et kogu kriis on eelkõige suunatud töötaja vastu... et välja pigistada võimalikult palju. Nii jäigi seekordne Londoni avastamine peamiselt ühte hämarduvasse õhtupoolikusse. Noja, kuna elasin Buckingham Palace Road`il siis sai viimasel päeval ka sinna sammud seatud. Aga vahva oli ikkagi. Eelkõige kaaslaste poolest. Olen sama töögrupiga pea aastajagu koostööd teinud. Seekord veetsime ühise õhtusöögi Thamesi ääres. Inimesed ühtekokku kaheksast riigist. Õhtusöök oli mitteinglaslikult maitsev ja veini voolas, hoolimata soolasest hinnast. Jututeemad sujusid kanepist (hollandlasega) seagripini (portugallasega), hariduspoliitikast (sakslasega) koondamisteni (leedukaga). Ja muidugi ka meie ühisest koostööprojektist. Ühisprojekt kulgeb aastani 2013, praegune seltskond on küll mõnus. Ka ettekanne/ettepanek võeti soojalt ja heakskiitvalt vastu (see vist korrektne kantseliit:P Loodetavasti teeme koos suuri t

Lõbus proge. Hää klahvijooksuga.

Kummitab... Lisaks veel niipalju, et... avastasin täna oma kaelal kortsud. Ja siis veel, et... ühelt tähtsalt koosolekult saabudes avastasin, et pükste õmblused olid khmm... tagumiku pealt järgi andnud ja ma marssisin niimoodi läbi südalinna. F... Gerry Webber, kontorinaiste riietaja. Pane end põlema!:)

Kirjutan oma mälestused laupäevasest taaskohtumisest Contus Firmus `ega üles, enne kui need tuhmuvad. Järgmise sündmuseni (live) kulub tõenäoliselt taas terve igavik... Lühidalt - raudselt selle suve kontsert nr 1. Arvatavasti ka tehniliselt ja koosmusitseerimise poolest Eesti kõige võimekam harvategev (kontsert)bänd. Et siis tõeline "The One". Mu arvamust jagasid nii vanad fännid/kuulajad, kui ka inimesed, kes tulid kuulama LedR`i ja said kingituseks nautida Vermonat, Prophetit, Junot, piinliku täpsusega väljatimmitud pause, sünkoope. Minu jaoks on bändi firmamärgiks "askeldamine" , mida analoogpillide digisoundide omavaheline sulandamine paratamatult kaasa toob. Sellist lavalist liikumist teistes koosseisudes ei kohta! Kohati jäi tõesti mulje, et Andres ja Ülo tegutsevad alkemikute laboris vms:) Üsna samalaadset askeldamist olen märganud vaid Joe Zawinuli kontserdil... Ei teagi, kas ma enam sama entusiastlikult nende plaati ootan. Live on lihtsalt niiv

Töö juures on hetkel raske. Kõik on kuidagi kuhjunud ja niidiotsa leidmine, mille abil sasipundart arutama hakata, on keeruline. Aga küllap see leitakse. Nagu ikka:) Tegelikult on omamoodi kirgastav teada ja aduda, et ... hoolimata tööasjade kaalukusest, ei võta ma neid enam "maailmaparandusliku" entusiasmiga. Nagu varem:) Niiet - ka sel sügisel jäävad mu südamenärvid terveks, mitte nii nagu varem. Mu lühiaegsest kolleegist sai möödunud reedega ekskolleeeg. Naljakas, puutusime kokku põgusalt, ent kuidagi süvitsiminevalt. Mitmed tema lausekatked jäävad mind saatma. Ei midagi juhuslikku siin ilmas. Nagu ikka. Järgmisel nädalal olen Londonis. Loodetavasti mõjub teine keskkond ja kolleegid mujalt EU-st hästi. Õhtuks on igatahes mitmeid ühisüritusi plaanitud. Eks püüan ka end saatvast kummitusest vabaneda. Ühest unistusest seoses Londoni sopiliste kitsaste tänavate ja Kensington Park´iga. Kevadisi unistusi on õige aeg sügiseti hauda sängitada?

Mulle endale meeldib väga lugeda erinevaid aiandusblogisid, sest mu iluaiandusalased teadmised on ülinapid ja seetõttu saan kasulikke näpunäiteid. Tomatikasvatusest seevastu on mul head teadmised - tänu Taadule!:) Niiet, kes tahab tomatite hingeelu kohta teada, küsige julgesti! Kuna olen koerapidaja, siis ei saa ma piiratud territooriumi osal väga omatahtsi toimetada. Ühe lillepeenra pärast vedasin aastaid Bonhami ja lahkunud Bibiga vägikaigast. Niipea, kui ilmad palavaks läksid, leidsin peenra asemel "pommilehtri". Ei aidanud isegi see, et kaasa lilledele tara ümber nikerdas - ikka:) Eemale hoitakse vaid ühest kohast - veesilma ümber olevast lillealast. No vot ja seda ala ma sammukesehaaval laiendan. Tänavu on mu aias uued külalised: * istutasin lillealale 2 erinevat liiliat: kollase ja oranži õiega (ma nimesid parem ei üritagi kirja panna:) ** harilik elupuu tuli samuti veesilma juurde kääbuskadakale seltsi *** väljaspool aeda leidsid asukoha 3 seenhaiguskindlat roosat ron

Tänase päeva laul.

Tänud eelneva postituse heasoovlikele! Püsti juba. Mäsu teraapia toimus ja toimis täna. Raport Et siis... mul on nüüd 2 ämbritäit kurke ära marineeritud, 5 liitrit õunamoosi, 2 pätsi isetehtud leiba (ühe tegin esimest korda singiga, maitsnud veel pole, jahtub alles). Vahepeal käis veel sepp Urmas , sai hobud koplist koju toodud ja Mozart värgitud/raudu. Ausõna, ma tundun iseendale samasuguse Alien` ina nagu Kim Bassinger`i poolt mängitu, kus öö jooksul valmis kilode viisi torte, pirukaid, hamburgeid ja mida veel.... Assisteeris: mõnusalt kerge ja mahlane Vicar`s Choice 2007 Pinot Noir, Marlborough maakond, Uus-Meremaa.

(Voodihaige) olen. (Tänud, armas Haldjas, kes Sa mind suisa lõkerdama ajasid hetkeks:) Ei taha ma kuhugi ega midagi. Nii ongi. Ainus hea asi on, et saan seda endale lubada, sest vältab ametlik puhkuseaeg. Kolan sihitult internetis ja haun imelikke mõtteid. Homme on SEE usutavasti üle ja otsas. Ahjaa, ma ei lähe Pariisi. Sest ma ei taha. Tühistasin täna piletid. Eks kunagi siis lähen, kui saan minna kahekesi. Üksi see linn mind ei tõmba. Kaasa lohutas,lubades neljapäeval Väike-Lemmele viia. Ta mõistab mind, kui (voodi)haige olen. Ja hoiab ~30 m kaugusele, st maja teise otsa:) Mulle väga istub see laul praegu. Kuulan kohe erilise masohhistliku naudinguga kordi ja kordi.

Asiseks sundimisega on tõsiseid raskusi. Parema meelega tegeleks looduses olemise ja iseenda mõtetega. Hirmsasti kisub mind Väike-Lemmele. Mangusin kaasat, et lähme sõidame-oleme paar päeva seal. Teeme väikse lõkke vanaema maal, lonksame veini ja magame kasvõi autos. Või telgis... jah, telgis - polegi mitu suve seda mõnu nautida saanud. Olenemata ilmast. Ja üldse mittemillestki. Aga hetkel ei näe selleks ühtegi vaba võimalust. Ema-isa ootavad enda juurde järgmiseks nädalavahetuseks... Poeg vajab ilmselt kolimisabi. Theo tuleb Juurimaa ratsastamiselt kodutalli jne jne. Õnneks tuleb Pariis, Pariis!

Vähemalt kuu on meil üks... Nii ma eileõhtuste tallitoimetuste järel mõtlesin. Ikka endiselt kaasas oled.

Kodukontoris, s.t paar päeva mitteofitsiaalne:) Pidžaama, toasussid ja ahjus praksuv tuli. Tahtsin jah väheke ahjusoojust, et elamisse hiiliv niiskus kontidesse ja mõtetesse ei poeks. Aga oh, ma ei seedi aruandlust. Sellega aga pean paaril päeval järjepidevalt tegelema. Projekti lõpp jne. Ees terendavad mitu uut. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Üks kummaline kanaliseerumine on mind viimasel ajal paelunud: Orlando ->Annie Lennox->David Bowie-> Olivia Meelevaldne seostamine muidugi, ent... ikkagi meeldib selle mõttega mängida, fantaseerida. Üks tore kutse oli kah järgmise projekti asjus postkastis - 16.-18.septembril Victoria konverentsikeskus, London. Hoolimata sellest, et London on minusuguse udupea jaoks täielik orienteerumismõistatus oma vasakpoolsuse ja metroosüsteemiga. Mingi circle`d olid aga suhteliselt arusaamatud. Niiet - igasugused vihjed on oodatud.

Seekord mitte muusikast. Bluusi oli küll, draamat jagus samuti. Eilne päev kulus esmaabikapikeste, sokkide ja labakute seltsis. Ju siis oli selline tähtede seis. Vahest on. Ma ei teagi, kas rõõmustada või kurvastada, et f... crazy bitch minust veel päriselt lahkunud pole. Üks inimene kindlasti kurvastas ja see tegi mind samuti kurvaks. Tegi, lihtminevikus. Sest õnneks on tema nii Suur inime, et on ajuti ründavast bitchinduse värgist üle. Ja sõpradele kah suur aitäh. Ilma nendeta sammuksin vist ikka veel mööda Haapsalu tänavaid, otsides bussijaama. Ahjaa, Müüriääre kohviku koogid olid imelised. Salat oli maitsev kuniks kohtasin kibedat hiina kapsa tükki. Aga tomati bruchetta - haltuura. Pestot pidi luubiga otsima... Kooki (vaari-beseerull) lähen sinna veel sööma. Parimat bruchetta`t saab ikkagi Tartust - Itaalia Köögist . Les Paul on surnud . Alljärgnev video - elagu Les Paul!

... et siis Augustibluus ja seekordse Brigitta Festivali raames ... Luikede järv . Pariisi piletid on samuti broneeritud.

Pagana pateetiliseks olen ikka muutunud... Praegugi oli suur kiusatus postituse pealkirjaks panna "puhkuse viimane post" vms:)  Aga tegelikult... on suvi mu lemmikaega ehk augustisse suubunud.  Mul on kujunenud aastatega kummaline traditsioon - lugeda sel ajal H. Hesse`i Klingsori viimast suve . Omamoodi sõltuvus - istuda terrassil, klaas jahutatud valget veini ja lugeda kirglikult kirjapandud lugu. Mõnda aega tagasi kirjutasin, et loen väga vähe uut kirjandust. Kunagi loetu settimine on huvipakkuvam ja uue avastamine koos ""tunnetatud paratamatusega" - põnevam...  Ilus suvi on. Võrreldes... ahhei, polegi vajadust võrrelda. Ikkagi kordumatu. Olen peamiselt nautinud kodurahu. Ei tundnud vajadust kusagile rännata, matkata, põgeneda...  Üks lepitav(taas)kohtumine on leidnud aset. Üks pikk unenägu on saanud painajast priiks. Punaste Kaantega raamat on selle tunnistajaks ja meenutajaks. Hoian teda enda ligi.... 30.juulil tiksus aasta jälle juurde. Ma tean ka täps

Tagasi reaalsusesse. Mismuud... peaks tähendama tänahommikused teated. Ära enam seda külmsuitsu heeringat osta, sellest ei saa mingit salatit teha - kibe ja õline. ja... Ma ei saa koerale rohtu anda... liiga suured tabletid on. ja... Mu läpaka monitor ei tööta. Ja minu omal on vooluvõrgu adapter läbi. Minu oma vot töötab:) August tõotab tulla kibe töökuu, aga mis seal ikka. Käärin käised üles ja... Aga näpistan veel pisut. Täna hommikul leidsin võrgust ometigi Contus Firmus`e live üles. Ilus. Kohe väga-väga võimas ja ilus. Sobiv ka suurele lavale.

Uskumatu. Ma ei tee peaaegu, et mitte midagi... Pole sedasi ammu olnud. Aga väga hea on. Ainsaks kohustuseks hobuste hommikune tallilaskmine ja õhtuhakul välja. Täna magasin pärast talliskäiku mõnuga veel paar tundi... unenägudega ja puha. Loen. Lebotan päikese käes. Imetlen ja naudin sooja vihma. Kõigest ja mitte millestki võib sõltuvusse sattuda. Õhtul on kavas filmiõhtu - Klimt ja kui jaksan, siis ka Sügislegendid... Ahjaa, pojal oli vist elu esimene raadiointervjuu Raadio 2. Kuulsin seda talliraadiost:) Kontserdid on siiani hästi läinud. Homme lõpetab folki - tea ehk jõuan vaatamagi.

Tukastasin täna hommikul võrkkiiges. Olin endale teinud mõnusa pesa - padi, suletekk... V.Woolf`i Orlando. Olivia pole veel ju minuni jõudnud:( Tuul kiigutas, ajataju kadus... mõistsin E. poolt kirjapandud kirjanduslikku kujundit, et sillameistrid peavad olema eostatud maa ja taeva vahel... muidu poleks sellist mõtlemist... ja maismaid ühendavaid sildu. Kahtlemata mu puhkuse parim päev. Akvarell on pärit siit

Thela soovitusel riputan üles ka retsepti. Retsepti saatis mulle Kaja ja kasutan tema sõnastust, sest leivateoks on sooje sõnu vaja... I päev Ühesõnaga tahtsin sulle leivataigna esimesest kääritusest rääkida... Vala sellele juuretisele 1 liiter toasooja vett, lisa u kolmandik maltoosat (kui sul on. Kui ei, siis võib ka ilma teha). Siis hakka järk järgult lisama rukkujahu niipalju kuni tuleb paksema kama taoline mass. Mina segan vispliga, sest siis seguneb kõige ühtlasemalt. Seejärel katad nõu pealt rätikuga ja võiks panna veel peale mingi pleedi vms, sest kerkida tahab ta päris päris soojas. Minul on näiteks vannitoas põrandasoojenduse peal veel. Külmas ja eriti veel tuuletõmbega ta kohe üldse ei toimi. 6-12 tunni jooksul hakkab ta pealt mullitama või nagu vahutama. Kui näed, et on tekkinud peale selline vahutanud käärinud mass, siis on õige aeg edasi tegutseda, aga sellest siis juba homme hommikul. II päev Paksu vahuga käärinud juuretisele lisada 6 tl soola ja 2 dl suhkrut.

Sahkari talu köök lõhnas üle mitme aasta taas leivaküpsetamise järgi. Sain hakkama! Muidugi teeksin järgmisel korral mõned asjad teistmoodi, ent .... rõõm oli ikkagi suur. Edaspidi tahaksin küpsetada ka vormis ja maltoosat panen sutsukese vähem taignasse. Retseptis oli kirjas, et kolmveerand pudelist, aga ma hästi ei näinud kleepjast pudelist, kusmaal on kolmveerand ning sai pisut palju võitu:) Noja siis ma tahaksin muidugi ka seemneid, kreeka pähkleid taigna sisse hakkida ja katsetada pisut tavapärasest erinevat leiba. Kuidas see oligi - "... rätiku all palav leib...". Ohjah .

Ratsalaagrisse sõidab kaasa üksi, sest ilmselt ei talunud ma seekordset kuuma-külma vaheldust. Kurk on haige ja eile õhtul kruvis isegi palaviku üles. Mis parata! Kõik võimalikud/võimatud variandid läbikaalutud ning nutud nutetud. Treener soovitas, et ehk tulen reedel järgi kui haiguspuhang möödas... Nüüd keskendun hoopistükis leivateole. Hea inimese toodud juuretis ootab realiseerimist. Eks õhtul unistan Theoga kappamisest Mozarti ja Balmeri seltsis. Balmer on endine kolmevõistluse tipphobune. Tänaseks 17.aastane penskar. Aga endiselt heas vormis - õhtuti tabab teda vahest ennastunustav galopituju. Midagi samalaadset nagu siin kirjeldatud . Ta on Mozartile Theo äraolekul seltsis ning suvitamas. Muideks, Balmeril on võrratult imposantne tervitusmaneer. Ta häälitseb igakord, kui on lootust (i) koplist parmude eest talli varjule pääseda, (ii) kaera või müslit saada, (iii) kui talli siseneda. Otsisin tükk aega sõna, kuidas seda otsekui tõrrepõhjast tulevat kõrinat nimetada - " mug