Skip to main content

Posts

Showing posts with the label väike maja mere ääres

"Ma laulan mere maaks" - esitavad Veljo Tormis ja Celia Roose...*

Laulu- ja tantsupeo nädalalõpp.  Elan omadele kaasa... telekas. Muidugi on kohapeal vahetum, ent siis juba osalejana mitte pealtvaatajana. Või tugiisikuna, kel soojad kapukad, söögid-joogid seljakotis. Seega, eks elu näitab mis tuleb. Ehk lähen veel tantsuplatsile või laulukaare alla. Lastelaste tugiisikuna publikus olek pole ka välistatud.  Eks kõigeni tule jõuda-elada, tasapisi. Pisitasa. Ilmad on tänavu heitlikumad.  Pole veel merele jõudnud. Läänetuulega lainetesse hüpanud, seda küll. Aga SUPitanud pole. Külmakartlikkus, mis muud. Rannamajas on kõik sobilikud riided pidevas kasutuses...tormikatest kuni bikiinideni. Isegi talvine sulemantel,mida hellitavalt magamiskotiks kutsun. Sellesse rõivastunult tavatsen õues hommikukohvi juua ja puid ning ilma silmitseda. Pole halba ilma, vaid valesti valitud riietus... Igatahes, otsustasin teha väljamineku ja tellisin kalipsotootjate viimase sõna ehk e-bomb kalipso, et peatselt kallikese lainetesse kiikuma minna. Kutse ja tõmm...

Mõistmine. Arusaamine.

Esmapilgul sünonüümid.  Aga tegelikult ei ole ju.  ... võib-olla tuhande esimest ei mõisteta, lihtsalt ei mõisteta.. Arusaamist on kindlasti rohkem kui mõistmist. Arusaamine on meinstriim, mõistmine - haruldus.  Mul käisid tüdrukud külas. Mõistsime kõik üksteist. Kilone kohalik sefiiritort abiks. Kui nad ära läksid, tundsin tühjust ning igatsuse magusat valu...esimest korda siinoleku ajal. 

Kohal

Olen õige mitu aega siinolemist harjutanud. Uus ja köitev. Uurime teineteist. Iga päev on erinev. Laintel on sarnane kolmkõlaline muusika nagu oli ka Vahemere ääres paiknevas kääbuslinnakeses San Vincenzos. Ookeanilainetel on pause rohkem ja ff kõlab olenevalt rannikust. Kui on kaljused madalikud, siis seda " pabahhi " ei aja ühegi mere lainete muusikaga segi. Olen paaril hommikul ja õhtul lasknud laintel jalgu paitada.  Nad tõepoolest teevad, seda... pai. Neil hetkil olen meeletult õnnelik. Kõik peatub ja lihtsalt on.  Mind on juba õpetatud teadma, mil luiged tulevad... mis suunast ja ajal. Tegelikult, siin on kõike nii palju ja koguaeg, et juhtub parim... aega pole olemas. Nii ma lihtsalt satun "õigel ajal õigesse kohta"... ja siis näidatakse ning olen alandlik vaataja-kuulaja... Mu parim seltsiline on linavästrik. Ilmselt tema pesitses eelmisel aastal ehitusjärgus maja katuse räästas. Tänavu on ta püüdnud kogu kevade vältel akekendest sisse pressida. Algul suisa ...