Merd ja teid kündes tundsin väga puudust oma muusikast. Olen püüdnud, ent seni pole õnnestunud end kõrvaklappide ja seadmete usku pöörata. Mulle meeldib muusikat kuulata üksi või kahekesi , 3-mõõtmelises ruumis olles. Või kontserdil. Mida aeg edasi, seda-enam istudes. Või siis teineteise vastu nõjatudes nagu juhtus läinud pühapäeval, kui mu noore sõbra kutsel juhuslikult kahele suurepärasele kontserdile sattusime - Kadri Voorand & Mihkel Mälgand ja Liisi Koiksoni uue plaadi esitlus. Hirmus hea tunne oli muusikaruumis olla, kahekesi, koos. Allolev lugu on mu ammune lemmik. Vist olen blogis ka jaganud. See on selline pidevalt areneva ja kasvava harmoonia ja vibega lugu. Ei saagi otsa. Täna ikka õige mitu korda keerelnud juba...