Skip to main content

Posts

Showing posts from May, 2009

Robunokk

Selliselt nimetas mina omal ajal isa. Peamiselt siis, kui end "õhtusel loendusel" esitlesin katkiste sukkpükste, kriimulise näo, kaotatud taskuraha, katkise seeliku või pükste jms juhtumitega. Tegelikult on robunokk väga kena sõna:) Mulle meeldib. Praegu tunnen end tõelise robunokana.... Olen tänu tänasele päikselisele ilmale kergelt põlenud... ja nina õnnestus vastu hobuste kopliaeda puru tõmmata, hobu Mozart astus mu suure varba küüne lömmi, tänu tuulele on kogu kaela piirkond aiiiii ja otseloomulikult on mu käed jägrmise nädala koosolekute perioodiks täis võilille-timuti henna tattuud... Aga kõigest hoolimata on pööraselt hea meeleolu. No...mitte päris mõnuaine vabalt. Üks valge austraallane ahvatles mind terve õhtupooliku jagu. Aga - tänu sellele jaksasin suure lilleistutusaktsiooni ja hobuaskelduste vahele hakkida valmis okroška ja plätsida kokku mõned viineripirukad. Ilus päev. Hea oli olla. Vaid üks paha asi - vihkan muruniidukeid. Õigemini seda heli, mida needsam

Reedene laul

Hakkan kohe tööasjus Viljandi poole kulgema. Ja õhtul saan lõpuks ometigi ema-isa juurde mahti minna. Sellepärast seekord Ilmateatele lisaks Manhattani kulgejad:) Oh, kuidas tahaks selliseid aegu tagasi... Aga äkki tulebki? Rõõmsate Inimeste Aeg?

Meem - emotsionaalne ostleja

Armas Thela suunas mind üllatavale teemale mõtlema. Tegelikult... kui mõtlema hakata - ega ma väga ebapraktilisi oste teinud olegi. Vähemalt ei meenu mulle ühtegi kodumasinat, vidinat jms, mis oleks tolmama jäänud. "Praktiline perenaine" ehehehh. Üldiselt olen ma laisk ostleja. Lähen ka riideid/jalanõusid shoppama vaid vajadusel, mitte niisama. Niinimetatud window-shoppingut armastan küll ja kui miskit silma jääb, siis astun ka kauplusse sisse, ent harva väljun ostuga. See, mis vaateaknal kutsuvana näib, ei pruugi lähemal vaatlusel üldse meeldida. Emotsionaalselt olen ostelnud rõivaid , aastaid tagasi lombi taga. No tõesti palju, mõnuga ja raha mittelugedes (oli jah selline aeg!). Üleriideid, jalanõusid, käekotte, pesu ja muud träni - sest valik oli uskumatult ja segadusse ajavalt lai ja soodne. Seda hunnikut andis pool aastat hiljem ära tarida. Ehtne harakas, tõesõna:) Ja nüüd... olen avastanud, et üsna mitmeid esemeid sellest hunnikust pole ma praktiliselt kordagi kas

Ta on kohal!

Kolmapäeval, keset kibedat tööpäeva sain just sellise teate telefonile. Sain kohe aru, keda kaasa silmas pidas. Iseeeneses läksid suunurgad üles. Ööbik. Tänavu tuli vist hilja tõesti, aga nüüd on ta siin ja ei raatsi isegi suure hommikuvalgega magama minna.

Tomatid maas

Hobusesõnnik liidab inimesi:) Igal juhul tõi mu nimekaim 30 tomatitaime, mis on tänaseks ka maha susatud. Loodetavasti jäävad ellu... kuulsin midagi nädalavahetuse -5 kraadist. Aga aiavili on endiselt maha külvamata. Niiet - herneid saab tänavu ilmselt septembris. Ja veel... on me suure kuuse asustanud vares pojad välja haudunud. Ja...õhtul hobuseid koplisse viies tunnistasime ~5 meetri kauguselt rebasereinuga tõtt. Hobused meeldivad talle - olen teda varemgi koplis toimetamas näinud. Aga inimesega ei tohi harjuda. Ei tohi.

Jaco Pastorius, piinatud geenius

Tänane päev pole just parimate killast... Mu hobu Mossul on eilsest saadik kehva olla - 2 esimest päeva Kurtna raviplaadil olid paljutõotavad, ent praegu on olukord kahe esijalaga taas pahasti. Täna kohtub ta ühe soome eksperdi-kiropraktikuga - ehk õnnestub teatud punkte kehas mõjutades ta seekordsest põletikust välja tuua. Ja ärritunud olen ka. Eelkõige professionaalsuse suhtes. No kuidas nüüd öelda... eeldan teatud tasandilt ja teatud eluealt tööasjadesse teatud suhtumist. Ei suuda väga leplikult suhtuda kiirel ja kärpimiste ajal lausungitesse... ta ei jõua seda teha, sest tal on laps haige... ma ei saa seda teha, sest mul on homme sünnipäev jne jne. Huvitav, miks mina pean saama. Mina ka ei saa, ei või, ei taaaahaaaa! - pean selle ükskord ometi ära õppima! Millegipärast arvatakse, et riigiametnik peaks olema see, kellelt võib ja peab seitse nahka koorima. Eks ta ole ja see selleks. Kuna eilne päev oli kodutee ja metsarada hõivatud jalgrattasportlaste poolt, siis olime sunnitud per

She and He

Kevad mõjub vist kõigile hästi? Mina igatahes tunnen end elusana enim just kevadeti. Olen juba harjunud, et see tunne tuleb igal kevadel. Ootus ja teadmine, et kohe-kohe juhtub midagi. Aastatega lihtsalt... tulemus polegi enam oluline, vaid see tunne. Elusolemise nautimise tunne. Ma kuulan huvi ja innuga muusikat jälle. Avastan uut....õigemini vana - Genesis Trespass. Ei olnud päris see, mida otsin. Aga nunnu muidugi. Youtube`st jäi näppu ja hakkas kummitama hoopis Genesis`e Follow You, Follow Me. Selline mõnus kulgemise lugu. Ja Tony Banks oma iluduste keskel köidab absoluutselt:) Muide, M. - kas oled kunagi oled mõelnud, kas nad (analoogid)on emased või isased? Mul täna tuli selline imelik mõte ja visioon:P - noh et... Prophet 600 võiks olla näiteks "she" ja Moog jällegi "he"... Ja Hammond on kohe hästi palju She... selline mammi või nii...;-)

Kasvandikud

Poeg ei tulnudki. Valmistub eksamiteks ja ilmselt ta pisut pelgas ka üht jutuajamist isaga... pilli harjutamisest ja n.ö "mustast tööst", mis kõigil ees, kes kunagi headeks või väga headeks saada ihkavad. Olime siis kaasaga nagu "kaks vana kändu" lauba õhtal kodus. Õhtusöögi kõrvale valmis eksprompt otsus, et ega ikka päris nii saa (..et vanad kännud või nii..) ja läksime Clazz` i. Mõnus oli head tuttavate seltsis. Jõin end Valckenberg Sylvaner`ist ilusaks ja õnnelikuks ning tänane päev möödus ootuspäraselt põdedes. Kaasa leevendas paha- ja koleolekut sellega, et küttis sauna ja... teatas, et ma olevat maailma parim ema:) Seepeale suutsin isegi turulkäigu ette võtta - värskeid ürte ja köögivilju tõin. Suluguni juustu, mida me mõlemad jumaldame. Vasikaliha. Hõbeheiki ja turska... ja veel head-paremat, mida vaid turult saab. Tegime ka esmakordselt "oma" karulaugust salatit. Imehea! Seemned ootavad endiselt mahakülvamist ja kasvhoone üleskaevamist:) Aga see-

Robert Jürjendal: Päikesemuusika

Päikeselise reedeõhtu auks. Ja selle auks ka, et üle hulga aja on mul kuidagi eriliselt hea olla. Rahu ja õnnetunne. Oh, muidugi on see üürike, ent ikkagi-ikkagi! See muusika elab, muutub, sillerdab, puudutab ja ... saab kiiresti otsa. Nagu seesamune üürike asigi:) Päikesemuusika II

Kitarri Mäng ja Päikesemuusika

Jaa... eile õhtul sain õnnistet kuulamise osaliseks. Tõeline mäng. Kitarride mäng. Mäng kitarridega. Seda võis asjaosaliste nägudelt välja lugeda. Ah, et miks on plaadi ühe loo nimi "Laura"? Seepärast, et Laura on Tõnis Leemetsa tütre mängusüntesaator, millest ta kaamoslikke helisid välja luupis . Hakkan järjest enam mõistma M.-i poolt kiidetud sünteetiliste helide võlu. Samas... mulle meeldivad need enim kitarril reprodutseerituna, mis siis et läbi midi vms. Aga lihtsalt... mulle meeldib vaadata rohkem kitarrimängu kui süntesaatori. Põnevam on. Päikesemuusika - Viljandi Guitar Trio live Kvinthäälestuses esitatud Päikesemuusika on tõeline šedööver. Tõepoolest. Muusikamaja resoneeris sellele paljude kitarrikummardajate saatel kaasa.

Tartu Levi on läbi, elagu Tartu Levi!

Kolm päeva nostalgiat, jällenägemisrõõmu, muusikat, harduma panevaid hetki ja muidugi ka natuke kurblikkust. Selline seltskond väga suure tõenäosusega enam ei kogune. Ja muidugi tikitasid meeles pildid...kakskümmend aastat tagasi - kordumatu noorusaeg, kordumatud noored NEMAD. Tartu Levi.. müstiline kohtumispaik, saatjaks Muusika. Armumised. Salaja ja ilmsi...tunded, kus oli raske eristada, kas need olid tekkinud inimese või tema poolt esitatud muusika vastu. Tartu Levi Tribute anno 2009. Kindlasti oli palju sarnast möödanikuga - kokkusaamised, "asja-arutamised", lõputud kõnelused muusika, muusikute, soundi, pillide jm spetsiifilise üle. Saatjateks 3N - Naps, Nali ja Naised. Aga kindlasti olid arutlejad ka väärikamad - ei sahisenud ümberkaudsed põõsad armurõõmust... ei näinud ka kedagi , kes oleks ebavõrdses võitluses alkoholi ja unega allajäänud. Jah, eks eaga saavutavad kõik eneste üle mingisuguse kontrolli... Ka seekord sündis ju paljutki, mida meenutada... kasvõi u