Kõigest ja ei millestki

SEE LUGU hoiab mind praegu ree peal:) Ja näitab ära, kes või mis on oluline. Minu inimesed kuulavad, kuulevad ja armastavad seda lugu. Calamity`s Child.

Ikka õige mitu päeva olen tahtnud teda kuulata. Midagi on vahele tulnud ja pole vastav häälestus. Aga eile jagas hea sõber jagas FB-s   seda postitust (ettevaatust, üsna  kummaline lausestus!) ja täna on aeg küps. Just varajase Goldbergi variatsioonide jaoks. On valgete ööde aeg ja ma ei saa und. Nii nagu Goldberg`ki :)

Aprillivihm+Chopin`i nokturnid+Pollini= kes neid suudaks lahuta.. Vihmasabin võtab kohati valsi taktimõõdu nagu nokturnis. Seletamatu igatsus ja ootus. Värskus. Igakord aprillis.

Olen seda lugu ikka kuulanud Jaagu, mitte C.Richardi esituses. Imeilus fraseerimine ja tema eriline vibraato. Jaak Joala esitatud muusika jääb alatiseks mälestustesse. Tema muhe ja soe inimeseks olemine samuti. Väärikas artist, kes oskas õigel ajal lava jätta.  Kahju, et ta vabadus ja iseenda jaoks olemise aeg lühikeseks jäi. Kerget lendu!

Lihavõtted. Ülestõusmine. Rohkem staccatos , mitte legatos .

Olgu kohe ära öeldud, et mulle ei meeldi vuntsid. Olgu kasvulava meestel või naistel. Najah, lisaks habemega naisele on olemas ka "kergem vorm" ehk siis vuntsidega... Mis teha, ka minu ülahuulele tükivad üleliigsed - kunagise hormoonpreparaatide tarvitamise tagajärg, ent ilmselt on mul ka muidu soodumus. Polegi midagi muud parata, kui depillatsiooni valu kannatada. Vahatamine tekitab kergemat sorti paistetuse ja punetuse ja on nii valus. Ei harju sellega kunagi. Millest selline teema? Lihtsalt...tundsin end puudutatult, kui mu iidol, "homsete ajalehtede" autor saatekirjas kõiki vuntsidega naisi tervitas. :P Vähemalt on mu lemmikbänd  vastiku teema mõnusasse muusikalisse vormi valanud....

Usun kõigesse, mida poeg ette võtab... muusikaliselt või mittemuusikaliselt. Kuidas teisiti saakski, eks. Pimedaks armastuseks pole ta eales põhjust andnud, seega - seda ei karda:) Singli üle on mul tohutult hea meel, sest see on lihtsalt nii hea. Sound, koosmäng, sõnum, noorus, elegants, natuke naiivsust. Tervik.

Olen sobivalt väsinud ja vajan päikest rohkem kui praegu kodus võimalik. Ja ma tahan näha Lior Elmaleh`i kodumaad, süüa koššerit, nautida sabatit ja püüda tajuda, et kas siis on? Tilgake juudi verd minus?

Eile, enne tundi soojendust tehes, kuulsin tuttavat legatot . Plaadimasina järgnevus... ja nii sobiv ajastus. Rääkisin õpetajale lugu . Mõned hetked tulevad, et jääda. Mahler`i Adagiettost tulvav voolavus (kulgemine) ja suur rahu on see, mis nähtamatult kaasa võnkuma jääb. Olles kordki kuulanud. Ja tajunud, et... kõik verbaalse ja kujutava kunsti vahendid kahvatuvad muusika kõrval. Allolev versioon on üks aeglasemaid, peaaegu 12  min. kestev.  Ja mulle see meeldib väga. Stoppkaader.

See on nii ilus lugu. Mulle ikka väga meeldib, kui mehed kurva näoga oma eksimust tunnistavad. Ei aja" kaela jämedaks". Roxy Music + Bryan Ferry esitatud versioon on vaatet veelgi anuvam :)

Kõigile lehelugejatele! :)

Vaid loetud päevad veel ja olen sealsamas :) Usun, et fiiling on alles...

Olen viimased kümme aastat töötanud infotehnoloogia valdkonnas, mida peetakse kiiremini arenevaks tööstusharuks üldse. Siiski... minu jaoks on areng olnud marginaalne ja mitte erilist pinget pakkuv. Ei fantaasiaid ergutanud ega miskit. Tegelikult ei ole ükski telefon, arvuti või mõni muu vidin  erilist erutust esile kutsunud. Olgu träni nii õhuke või lapik või kiire kuitahes. Miskit revolutsioonilist pole - tavaline kapitalistlikku tarbimismasinat toitev kila-kola. Kuni tänaseni. Kuni nägin seda videot. Dimensionaalselt hoopis teistsugust leiutist esitleb kes muu, kui imeline Imogen Heap. See on täpselt see, mis toidab kujutluspilti tulevikust...sellisest kaugest, kättesaamatust ja helgest. Kus žestid omandavad hoopis teise,  metasüsteemi, mis loovad omakorda teisi, semiootilisi struktuure. Oh jummel, see on tõeliselt äge. Ja haakub mu unistusega, et ühel päeval avastavad inimesed (taas) SolReSol -keele, tõmmates end jõuliselt lahti primitivismist, millesse inimkond parak...

Usun... sellesse loosse:)

https://soundcloud.com/viljandi-guitar-trio/sula Kuulasin mõni aeg tagasi poiste live-salvestisi aastast 2010. Möödunud neljapäeval õnnestus kõiki kolme ja võluvat mänedžeri võõrustada. Pärast õhtusööki kostitati mind nelja uue palaga ("Püssirohi" , "Arranžeering rootsi rahvaviisile...). "Teist on kunstnikud saanud!", oli kõik mida suutsin kosta.

Kontsert oli vägev. Minu maitse jaoks isegi parem, kui 7 aastat tagasi, kui saatebänd koosnes samuti staaridest ( Tony McAlpine , Billy Sheehan ). Siis tundus virtuoossuse tulevärk kohati liiga väsitav. Seekord oli kõik tasakaalus ja muusikat rohkem. Vai on minu jaoks sümbol ja ilmselt ka jääb selleks. Arvan, et suuresti tänu tema muusikale sain teismelise pojaga kontakti. Sain loa heita pilgu maailma... mis osutus tohutult põnevaks.  Jaa... ma tean, mis häält teeb  Bad Horsie wah - pedaal, milline näeb välja Ibanez Jem, mis vahe on laial ja kitsal kitarrikaelal, et Vai kasvatab vabal aja mesilasi ning  mediteerib jne jne. Iidoli esimene Eesti külastus oli unustamatu. Kulusid nii mõnedki tunnid Rock Cafe taguses salajases sopis, kus esinejaid ootas buss edasisõiduks Riiga. Käputäis fänne samuti. Oh, see tunne,  kui nad lõpuks tulid ja suhtlesid!  Eile, 7 aastat hiljem kordus kõik - isegi rahvast oli hinnanguliselt sama palju. Silmasin rahvamassis po...

Seda plaati kuulasin palju-palju Kanadas olles ehk 2005.a. Muutumatu oma võlus:)