Kõigest ja ei millestki

  Omaaegsest lektüürist "Blokaad" jäi meelde kirjeldus, kuidas kevadel ilmus turule müüki maakamar, välja kaevatud pommitabamuse saanud võitehase ümbrusest. Muld oli sedavõrd toitaineterikas, et spekulandid müüsid seda näljast nõrkenud inimestele.  Meil pole häda midagi. Nagu tuttav klahvpillimängija kirjutas ... Kõik on terved, kõht on täis ja eluase köetud… Ometi kord otsustasin katsetada taimede ettekasvatamist. Mu vanemad tegelesid külvi ja pikeerimistega niikaua, kui end mäletan. Vaatan, kas tarkus ja teadmine on kõrvade vahele kogunenud ja käteosavus omandatud. Kui miskit nihu läheb, siis on küsimise võimalus. Veel. Plaanin ära katsetada ka Maahommikus näidatud ssemnelindi tegemises. Ühe paki porgandeid ja teise rediseid. Kui kõik õnnestub, jagan ka siin.

Mu tomatitaimed on sel aastal eriti saagirohked. Püüdsin neid kasvatada Taadu sõnade järgi - murdsin ladvad siis, kui 3-4 õiekobarat.  Efekt oli silmaga näha juba paari päeva pärast. Taimed muutusid seejärel tugevamaks. Nüüd olen saanud tomateid suisa jagada. ... ja eile istusime kamina ees ning otsustasime, et kellelgi võõral pole kodusse asja. Kuniks siin elame.  ....Viimstel nädalatel olen tundnud kahjutunnet , et "kärnaärni aeg" on möödas.  Lihtsad inimesed ja huumor on asendunud näotute ja mittemidagiütlevatega. Õhtupoolik võõras linnas... hämaruse saabumise ja tulede süütamise aeg. (Kodu)igatsus, mis valdab kui kardinatagust näed. Vaid seda tahtsingi öelda.

Tii-tiiii, see kevad tuli teisiti. ... Mõnusa soojalainega mai alguses. Viimati vist olid taolised maikuupäevad siis, kui Tartu levipäevad õitsesid. Vähemalt ma ei mäleta, et nii pikalt soe oleks. Kuldpruun olen igatahes, Eks Las Galletase päevitus anna oma osa, Hästi segane nädal oli va eelmine. Tundmused seinast-seina. Hõre olemine, mis kalli inimese poolt põhjustatud. Tema eksi kiri mulle. Kogu segapuder viis mind selleni, et toimisin ka ise halvasti. Ütlesin teravaid ja halbu sõnu. Oma emale. Kuigi... püüdsin endas hoida. Ikka partsatasin välja, Lumepalliefekt, aga -  ei ühtki õigustust halvale käitumisele. Tuleb peeglisse vaadata ja "rasket roppu tööd" vaatet nullist alustada. Õnneks oleme perekondlikult niiiiiiiii normaalsed inimesed, et kui vanematest lahkusin, itsitasime emaga kahekesi - nonäed, kus sai välku ja müristamist, õhk kohe puhtam. Paar hellitavat laksu tagumiku pihta mulle ja mina emale. Ja oligi jälle rahu maa peal. Eks teame, inimloomus ei muutu, ent

Kui hea on vahest ärgata teadmisega, et tulev päev on taimede päralt. Olen aia eest hoolitsemise unarusse jätnud. Kastnud vaid. Sellest hoolimata rõõmustavad taimed rohke õitsemise ja andidega. Tuulte ja päikese lõõsas on  küllus ja ilu kangelastagu suisa... Tänavu sain esimest korda maitsta oma aia kirsse. -  Aromaatsed.  Vaarikaid on jagunud, maasikatest rääkimata. Kurke, tomateid, ürte punest basiilikuni, suvikõrvitsat, sibulat, küüslauku...  Hernestele ja tillile on konkurent vesiroti näol. Aga mõistan tema varumiskirge. Mis seal`s ikka - katsume ühte aeda ära mahtuda.  Kuigi... tillipeenra  teine külv kaob mutimullaauku. Tark loom... ootab saagi valmimiseni ja siis hakkab varrelt maha hekseldama.  Taadu ja Vana juures L-Eestis juhtus selline lugu, et isegimõned tulbid kadusid...varred augu ääres reetlikult terendamas. Ema naeris, vot kus viisakas loom! - viib paarilisele lilli! :) Õhtul...lesin vist meremehesõlmega võrkkiiges.  Lasen end mõtetel paitad

Jälle nädal läinud. Halb olemine.  Nii nagu ühel tuttavalgi.  Temal küll peaks hetkeks kõik normis olema, ent ütles täiskarsklasena, et kohati on "kassid" hullemad kui juues. Kevad on tugevatele. Just.  Sest kuidas muidu seda kõike endasse ahmida jõuda...iga päev muutub midagi... ei taha ilma jääda, maha magada. Sest tead - järgmine kord tuleb alles aasta pärast.  Emotsioonide uputusega haakumise oskus tundubki hetkel suurim väljakutse olevat. Aga küllap kuidagi ikka. Olen taimedega aiatanud. Tänu Thelale hoian iga isendit ja rõõmustan südamest, kui näen et keegi on talve jõudsasti üle elanud ning end eriti puhevile lükanud. On ka kadusid - tundub, et mu 2 tulipunast roosi "Piano" on   piano pianissimo unne suikunud. Aga ma ei kiirusta neid välja juurima. Ehk siiski. Igatahes - laupäeva/pühapäevaga sain aiatamisega enam-vähem ühele poole. Külv on tehtud ja igaaastased istutustööd järje peal. Nädalavahetusel sai üks koogitegu tehtud. Esm

Ei suutnud tänasele sulailmale vastu panna ja alustasin aiatöödega. Korjasin nimelt 2 pesukausi täit käbisid kuuse alt kokku. Päästsin ka elupuukasvandiku Bonhami jalatõstete eest - panin piirdevõre ümber. Mu Krügeri tuviõunale on keegi kõvasti liiga teinud. Jänesed ei tohiks aeda pääseda, ent kahtlustan hiiri. - Noor puutüvi on ära lumehange kõrguselt ära kooritud. Puhastasin ka pisut kõnniteid ja korjasin lume alt välja sulanud rämpsu kokku. Pidasin plaani, et kuhu ja mida sel aastal... Kuulsin sookure kruugutamist. Kevad tuleb tasa, tasa. Tore!

.... ja annab vilju. Ilus ja vägev ju! Sellised pildid panevad mind kohe edasi unistama... Täna näiteks nii, et ... Sahkaris võiks olla ka kanad ja kukk. No 5 kana ja 1 kukk. Ja et..... talvituda võiksid nad vanas maaluses keldris, kuhu elekter veetud ja kus piisavalt soe... Kui Majahaldjale sellest rääkisin, hakkas ta kiiremini toast-tuppa käima ja viimaks põgenes õue sootuks:) Enne teatas, et kõrget aeda on vaja, sest kanad kippuvat ära lendama. Jah, sedan`d küll... Pühapäevahommikused kiremised lükkuvad seega kaugemasse tulevikku.

Kirjutamine on kevaditi vist kurjast. Värve, lõhnu, aistinguid on sedavõrd rohketes mustrites, et nende vahendamine tundub mõttetu ja küündimatuna. Täna tundsin, et tahan kirjutada - blogimissõltuvus, ms muud...:) Aed edeneb. Meie aed pole vist eales nii õiterohke olnud kui tänavu. Sügisel mulda pandud tulbid ja nartsissid õilmitsevad täies ilus. Liiliad ja iirised punglevad. Suvelilled ootavad veel peenrasse istutamist. Mõtlesin, et kui viimane eksam koolis tehtud, et siis. Kasvuhoonesse sai tänavu 28 tomatit, 4 paprikat ja 4 kurki. Basiiliku suskasin samuti klaasmajja, istutasin klumpidesse nagu Thela kunagi soovitas. Mu aiavilja peenar on suhteliselt väike. Seda kahel põhjusel: tänu koertele on vaja tarastatud ala ja juurtest kasvanud viljad viib minema mügri. Seetõttu olen viimastel aastatel külvanud vaid herneid, salatimaterjali ja tänavu ka avamaa kurki. Uustulnukana istutasin Hansaplanti õpetussõnade saatel  3-aastase seemnest kasvatatud spargli. Näis,kas koduneb talu mul

Tulpidele uus peenar tekitatud - check Tulbid mullas (erkpunased ja punase/valgekirjud)- check Nartsissid ka  (kollased ja valged)- check Hostad ja rabarbrid mahalõigatud - check

Mõned tööd aias on hirmus tüütud. Näiteks tomatite ülessidumine. Vahest on sääsed, kes väheliikuva töö ja tuule puudumise puhul kohe imema asuvad, vahes on liiga palav. Mul on nüüs süsteem - paari kaupa. Et... tehes muid toimetusi, põikad vahepeal nagu moe pärast kasvuhoonesse ja seod ühe taime üles:P

Energia jäävuse seaduse kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise või siis kandub ühelt liigilt teisele ühest liigist teise ja kandub ühelt kehalt teisel. Nimetet seaduse rakendumise tõttu kevadperioodil ei ole ma eriti kirjutamisaldis -  olen aktiivselt hõivatud energia muundamise protsessis. Nii nagu igal kevadel, on ka nüüd lisandunud mõne lisakilod, millest püüan vabaneda. Nooremas eas ei mõelda väga oma isikliku energia raiskamisele , ent minusugune juba mõtleb. Nimelt on mul üüratult kahju raisata oma isiklikku energiat niisama. Niisama tähendab metsarajal jooksmist, jõusaalis higistamist, aerooblemist jne jne. Ma tahaks, et mu energia leiaks uue väljundi ühest olekust teise muundumise läbi:) Niisiis,  on mul selleks nädalaks täiesti oma treeningprogramm välja töötatud: iga päev  vedada 1 käru täis kompostikasvu hoonesse ning see vana mullaga läbi kaevata. Komposti hunnik asub ~20 m kaugusel ja seega annab taoline tegevus miksituna kaevamisliigut

St Antonis märkasin alpi majakestes trendi - niipea, kui päike väljas, ilmusid  aknaalustesse kastidesse võõrasemad, hüatsindid, nartsissid... Nädalalõpuilm kutsus jäljendama. Istutasin mõned etteajatatud nartsissid ja hüatsindid ukeesistesse kastidesse. Puhastasin kasvuhoone, pühkisin kõnniteid ja terrassi ... Aga teha on veel nii palju: õunapuualused lössis ubinatest, koerte miiniväli, talliümbrus, kopliaiad karjatamiskindlaks karjuselintide pingutamise/paikamise läbi, B-maja suurpuhastus, kasvuhoonesse uus muld vaja vedada jne jne. Vaatasin üle ka talvekahjud: eelmisel aastal istutatud 2 roniroosi on ilmselt looja karjas - varred tunduvad kuni juurteni elutud olevat, ühele forsüütiale tuli katuselt lumi selga, ent ta on elus , sai vaid kõvasti räsida... ühe hariliku elupuu alumine ots on mustaks tõmbunud... Bonhami jalatõste siin vast süüdlaseks. Muud hullemat ei tuvastanud. Mul on igatahes rohkelt plaane ja tahan sel aastal aia ja abiruumidega palju ette võtta. Plaanis on ka

Mulle endale meeldib väga lugeda erinevaid aiandusblogisid, sest mu iluaiandusalased teadmised on ülinapid ja seetõttu saan kasulikke näpunäiteid. Tomatikasvatusest seevastu on mul head teadmised - tänu Taadule!:) Niiet, kes tahab tomatite hingeelu kohta teada, küsige julgesti! Kuna olen koerapidaja, siis ei saa ma piiratud territooriumi osal väga omatahtsi toimetada. Ühe lillepeenra pärast vedasin aastaid Bonhami ja lahkunud Bibiga vägikaigast. Niipea, kui ilmad palavaks läksid, leidsin peenra asemel "pommilehtri". Ei aidanud isegi see, et kaasa lilledele tara ümber nikerdas - ikka:) Eemale hoitakse vaid ühest kohast - veesilma ümber olevast lillealast. No vot ja seda ala ma sammukesehaaval laiendan. Tänavu on mu aias uued külalised: * istutasin lillealale 2 erinevat liiliat: kollase ja oranži õiega (ma nimesid parem ei üritagi kirja panna:) ** harilik elupuu tuli samuti veesilma juurde kääbuskadakale seltsi *** väljaspool aeda leidsid asukoha 3 seenhaiguskindlat roosat ron

... alates tänasest. Hoopis puhtam ja vaiksem tunne. Ei mingit asfaltilõhkumist ja naelkummidega klobistamist. Kuna kummivahetus toimus Kesko-Agro piirkonnas, siis sai Theo endale uued päitsed. Mozarti suhtes olin kahtlev, sest meeldivad (pehmed)suvepäitsed tundusid tema nina jaoks liiga suured. Ja kurgualuse tellitava rihmaga ei tahtnud, sest siis kipub jalutusnööri rõngas tilisema nagu lehmakell. Aiatasin eile kõvasti. Terve päev sai õues mütatud - tulemuseks talupoeglikult jumekad põsed:) Mis ma tegin? Kõiksepealt puhastasin lõkkeaseme kultuurkihist ja tuhast. Siis korjasin aias asuva suure kuuse alt kokku enamiku käbidest. Neid oli ülemõistuse palju. Tundus, et kuusk on kõik, mis ripub, maha visanud... Seejärel kiskusin eelmise aasta tomativarred kasvuhoonest välja - see on jube tüütu töö, sest toetavad nöörid tuleb kah enne eemaldada. Jõudsin poole peale. Siis kraamisin päiksepoolse varjualuse-istumiskoha koerakarvadest, linnusööda seemnepurust, õllekorkidest jm kõntsast. Pesin

Niih, nüüd olen täiesti lõplikult ja tagasipöördumatult blond. Vist. Eile sain mulle sobiva ja professionaalse juuksurikätt tunda. Inimene, kes kogu seansi vältel rääkis minu juustest ja mismoodi neid paremini hooldada. Oo, kui hea tunne oli! Tähelepanu- ja hoolitusvajadus... Aga see soe ja kirgas toon meeldib mulle väga. Valgustab mu väsinud ja kurblikku nägu. Niimoodi mu kaasa just ütleski. Vähemalt oli seekord märgata, et juuksuris käisin. Puhkus areneb jõudsalt. Täna võtan ette aiatamise. Juurin välja päevalilled, mille õitseaeg tänavu oli üsna napp. Liiga hilja said nad "valmis". Seevastu olen kasvhoonest saanud vaatet 2 saaki tomateid. Oktoobris alguses alles õige tomatiuputus algas. Maitsvad ja magusad. Ilma ühegi defektita. Ja mis peamine - null protsent kemikaale. Tänu Mozartile ja Theole. Tulbisibulad suskasin juba mõni aeg tagasi mulda. Sel aastal ka hulgaliselt krookuseid ja nartsisse. Aprilli-mais loodan õitemerd. Saan oma kujutlustele taas voli anda. Sel aasta

Tomat on mu lemmik köögivili. Sestap olen maale siirdumisest alates püüdnud neid kasvatada. Kerge see pole, sest ilma hooldamiseta valmib saak kas väga hilja või siis trügib mingi haigus (tipumädanik!) neid ründama. Oma aias valminud tomatist aga paremat pole. Ei anna võrreldagi supermarketist pärit suguvendadega! Mu isa on juba staažikas tomatkasvataja ja temalt pärinevad ka vajalikud teadmised ja nipid. Tomatitaimed tuleb üsna pea pärast juurdumist üles siduda ning kujundada ta "võra" kaheharuliseks. See tähendab seda, et kõik lisakasvud tuleks ära lõikuda. Eesti päiksevaeses suves on see üks võimalusi tomatikobareid kasvatada nii, et ka päike neid punaseks jõuaks värvida. Nimoodi ei kulu taime jõud kasvude ajamisele, vaid saagi valmimisele. Tomat ei taha väga sagedast kastmist - maksimaalselt 2 korda nädalas, aga siis korralikult üleujutada. Vett ei tohiks pritsida lehtedele ja viljadele, vaid ainult juurepessa. Kel pole hobusesõnnikut käepärast nagu mul, siis tuleks saagi