... alates tänasest. Hoopis puhtam ja vaiksem tunne. Ei mingit asfaltilõhkumist ja naelkummidega klobistamist.
Kuna kummivahetus toimus Kesko-Agro piirkonnas, siis sai Theo endale uued päitsed. Mozarti suhtes olin kahtlev, sest meeldivad (pehmed)suvepäitsed tundusid tema nina jaoks liiga suured. Ja kurgualuse tellitava rihmaga ei tahtnud, sest siis kipub jalutusnööri rõngas tilisema nagu lehmakell.
Aiatasin eile kõvasti. Terve päev sai õues mütatud - tulemuseks talupoeglikult jumekad põsed:)
Mis ma tegin? Kõiksepealt puhastasin lõkkeaseme kultuurkihist ja tuhast. Siis korjasin aias asuva suure kuuse alt kokku enamiku käbidest. Neid oli ülemõistuse palju. Tundus, et kuusk on kõik, mis ripub, maha visanud... Seejärel kiskusin eelmise aasta tomativarred kasvuhoonest välja - see on jube tüütu töö, sest toetavad nöörid tuleb kah enne eemaldada. Jõudsin poole peale. Siis kraamisin päiksepoolse varjualuse-istumiskoha koerakarvadest, linnusööda seemnepurust, õllekorkidest jm kõntsast. Pesin kõik pleedid ja istumispadjad.
Lillepeenardelt eemaldasin kah vanad suvelillede kontsud. Sel aastal jätkan liini - rohkem püsikuid. Takseerisin ka veesilma ümbrust ja otsustasin sinna ühe kadaka või elupuu hankida. Parasjagu päiksevarjuline koht.
Sel kevadel tahaksin ka noorele viljapuuaiale aluse panna. 2 kirssi, 2 ploomi, 2 õuna ja 2 mustsõstart, 1 karusmari. 1 vana õunapuu on oma kohused ausalt täitnud ja tema paraku tuleb maha võtta. Kurb küll, ent ikka väga sammaldunud ja kuiv tundub ta pärast talve. Isegi varesed on ta hüljanud...
Aga eelmisel aastal kodustatud kased, vahtrad ja mägimännid on kõik rõõmsalt punglemas. Tore!
Vaid pihlakale meeldis vist metsa rüpes rohkem. Mõnd üksikut punga aga märkasin temagi küljes.
Aias lebotades tunnen end sama hästi kui autos... sellest ka selline pealkiri:)
Kuna kummivahetus toimus Kesko-Agro piirkonnas, siis sai Theo endale uued päitsed. Mozarti suhtes olin kahtlev, sest meeldivad (pehmed)suvepäitsed tundusid tema nina jaoks liiga suured. Ja kurgualuse tellitava rihmaga ei tahtnud, sest siis kipub jalutusnööri rõngas tilisema nagu lehmakell.
Aiatasin eile kõvasti. Terve päev sai õues mütatud - tulemuseks talupoeglikult jumekad põsed:)
Mis ma tegin? Kõiksepealt puhastasin lõkkeaseme kultuurkihist ja tuhast. Siis korjasin aias asuva suure kuuse alt kokku enamiku käbidest. Neid oli ülemõistuse palju. Tundus, et kuusk on kõik, mis ripub, maha visanud... Seejärel kiskusin eelmise aasta tomativarred kasvuhoonest välja - see on jube tüütu töö, sest toetavad nöörid tuleb kah enne eemaldada. Jõudsin poole peale. Siis kraamisin päiksepoolse varjualuse-istumiskoha koerakarvadest, linnusööda seemnepurust, õllekorkidest jm kõntsast. Pesin kõik pleedid ja istumispadjad.
Lillepeenardelt eemaldasin kah vanad suvelillede kontsud. Sel aastal jätkan liini - rohkem püsikuid. Takseerisin ka veesilma ümbrust ja otsustasin sinna ühe kadaka või elupuu hankida. Parasjagu päiksevarjuline koht.
Sel kevadel tahaksin ka noorele viljapuuaiale aluse panna. 2 kirssi, 2 ploomi, 2 õuna ja 2 mustsõstart, 1 karusmari. 1 vana õunapuu on oma kohused ausalt täitnud ja tema paraku tuleb maha võtta. Kurb küll, ent ikka väga sammaldunud ja kuiv tundub ta pärast talve. Isegi varesed on ta hüljanud...
Aga eelmisel aastal kodustatud kased, vahtrad ja mägimännid on kõik rõõmsalt punglemas. Tore!
Vaid pihlakale meeldis vist metsa rüpes rohkem. Mõnd üksikut punga aga märkasin temagi küljes.
Aias lebotades tunnen end sama hästi kui autos... sellest ka selline pealkiri:)
Comments