Käisin eile teatris. Ekskolleegi kutsel ja üle pika aja. Ma ei armasta väga suure saaliga teatrit. Kui, siis black-box tüüpi. Näiteks Von Krahlis toimuvaid tükke olen enamasti nautinud.
Arbujad oli just minu maitse:) Lugesin pärast ka Andres Laasiku arvustust - vastupidi, minu jaoks oleks võinud laulud üldse olemata olla. Aga eks lavastaja tea truppi paremini... ilmselt aitasid muusikalised üleminekud näitlejaid pisutki mahalaadida pinget, mida arbujate keeruline sõnamäng üles keris.
Kõik uus on äraunustatud vana. Nii mõjus mulle (luule)etendus, avades järjest uusi "tuttavaid" teemasid. Inimesed ja nende elu maamunal üsna muutumatu, olenemata ajajärgust.
Näitlejatelt nõuab Arbujate tükk muidugi meeletult palju. Lisaks keha ja keele valitsemisele ka head rütmitaju ja mis peamine... esitatavast arusaamist. Minu jaoks jäid pisut monotoonseks ja arusaamatuks need esitused, kus vaid rütmist kinni hoiti ... selle peale mängiti.
Lemmikud olid Harriet Toompere, Taavi Teplenkov ja Hilje Murel. Aga muidu oli kogu trupp ja lugu ühtekokku tugev. Mulle väga meeldis. Mõtlen, et lähen vist korra veel. MOTT.
Arbujad oli just minu maitse:) Lugesin pärast ka Andres Laasiku arvustust - vastupidi, minu jaoks oleks võinud laulud üldse olemata olla. Aga eks lavastaja tea truppi paremini... ilmselt aitasid muusikalised üleminekud näitlejaid pisutki mahalaadida pinget, mida arbujate keeruline sõnamäng üles keris.
Kõik uus on äraunustatud vana. Nii mõjus mulle (luule)etendus, avades järjest uusi "tuttavaid" teemasid. Inimesed ja nende elu maamunal üsna muutumatu, olenemata ajajärgust.
Näitlejatelt nõuab Arbujate tükk muidugi meeletult palju. Lisaks keha ja keele valitsemisele ka head rütmitaju ja mis peamine... esitatavast arusaamist. Minu jaoks jäid pisut monotoonseks ja arusaamatuks need esitused, kus vaid rütmist kinni hoiti ... selle peale mängiti.
Lemmikud olid Harriet Toompere, Taavi Teplenkov ja Hilje Murel. Aga muidu oli kogu trupp ja lugu ühtekokku tugev. Mulle väga meeldis. Mõtlen, et lähen vist korra veel. MOTT.
Comments