Liigun ja olen teel. Kraavivajumise tunnet pole kordagi olnud. Vastupidi... kurss selgineb. Kõik kurdavad jaheda kevade üle. Mul pole ilmast lugu...seda õppisin seilates. Ilma ja muutlikkust austama. FB-s (vist oli Juku-Kalle sein) kohtasin kunagi head loosungit. Sinisel taustal suurte valgete tähtedega: TE ISE OLETE SITAD. ILM. Tabav, kas pole! Mul on hea meel, et saan kodus olla õunapuude õitseajal. Kogu aed on magusat lõhna täis. Ja see "tappev" rohelus! Ahmin seda pilti niipalju kui võimalik. Kraamisin täna oma tuba ja korrastasin töölauda - sättisin kõik nii, et oleks võimalik silmadel puhata lasta - loodust imetledes. Seda (töölauda) läheb nüüd mõnda aega vaja. Tegin oma väikse konsultatsioonifirma, esimesed tellimused täitmisel. Niimoodi rahulikult, süvenedes ja parimat püüdes. Kutsud müdistavad akna taga - õnnelik lapsepõlv. Puhates ja mängides. Hobused kappavad samuti aeg-ajalt vaatevälja. Panen enda jaoks kirja ka suurim tarkuse, mida merel ava