Kõigest ja ei millestki

Muusika, mis laseb lihtsalt olla. Peenhäälestus- ja tunnetus. Ah, mis ma ikka pläran... õnnelik olen, et nii on läinud.

Kõigile lehelugejatele! :)

Küllap tähelepanelikumad lugejad teavad juba, et leidsin sel sügisel enda jaoks miskit erilist . Olukord on muutusteta, s.t. - ikka  püüan kahel korral nädalas iseendaga peeglis vastamisi olla. Kuigi... tegelikult on peeglist jälgimiseks üsna vähe aega. Endiselt on silmad õpetajal ja uutel kombinatsioonidel.  Et isu ikka jätkuks ja end järjest enam "asja sees" tunneksin olevat, siis hankisin endale:  päris ehtsa balletitrikoo ja väga ilusa :)  balletisukkpüksid  roosad balletisussid ja säärised soojenduseks varrukad.  Vorm aitab sisule kaasa, uskuge mind! Senini on olnud vaid 1 miinusmärgiline tund ja  eelkõige seetõttu, et  end liialt piitsutasin ja nädalavahetusel kodus harjutasin. Pingutasin üle. Ülejäänud korrad on olnud vaatet nädala parimad hetked. Eriti  pärast harjutustundi,  venitusi ja sauna auto poole kõmpides. Uni on tunnijärgsel päeval eriti magus. Tinnitab endiselt, ent magan nagu nott (loomulikult mitte nagu baleriin, annan endale aru..:

Minu jaoks on vahest raske olukordadel lasta lihtsalt olla.  Settida. Et aeg tooks parandust või leevendust. Tahaks parandada, muuta, mõjutada. Aga pisitasa õpin. Nagu näiteks täna. Lubasin minna, aga miskit tuli vahele ja ei läinud. Enamasti püüan taolised olukorrad lahendada põhimõttel - iga hinna eest lubadus täita, eirates force majeure` i. Aga tegelikult ei muutu ja midagi. Nagu nüüdki. Kui oluline on olemas, siis see lihtsalt on. Ja kui pole, siis ei aita miskit. Kõigest hoolimata.