Kõigest ja ei millestki

Tänavuse kuumalaine mõnusaim osa on kahtlemata merevesi. Soe ja jahutav. Avastasin enda jaoks taime nimega üheksavägine ja teen praegu igal õhtul endale teed. Ma nimelt ei kannata kuuma ilmastikku. Mulle väga meeldib, kui on soe, ent organism hakkab streikima. "Häda" väljendub allergia, herpese, kõhuvalu jms. Sarnased vaevused kimbutavad mind ka alati kui troopikasse reisin. Ent jah, üheksavägise tee on teinud imet. Allergianähud on taandunud, hertpes ei kipita enam ning paraneb ning üleüldine enesetunne  on sedavõrd hea, et suudan hommikuti terrassil lihtsamaid balletiharjutusi teha. Järgmine nädal alustan taas treeningutega. Nädalavahetus tõotab kulgeda bluusirütmis. Mulle meeldib Mississipi ja dobro maitseline... :) Jätkuks ikka seda soojust ja sumedust augustiski!

Suisa kummastav, kuivõrd kergesti hakkan mõtlema asju paremaks ja endale sobivamaks. Või halvemaks ja sobimatumaks. Pidev intuitiivne disain teise inimese suhtes. Ja tsensor koos peatava "stopp"`iga tuleb alles siis, kui on hilja. Petan teisi ja iseennast. Mnjah, kui mõtteid saaks salvestada ja hiljem analüüsida - üldiselt ja detailselt - küllap see aitaks minusuguseid, mõttekaardi sado-masohhiste. Maailmas ei ole nii palju armastust ja headust, et lubada osa sellest ära anda väljamõeldud olenditele. (Fr. Nietzsche) Meie ikka tapame neid, keda armastame, sest armastus toob viha ja suur armastus toob tulise viha.   (Juudit, A.H. Tammsaare) Tajusime kohmetust, mida meis mõlemas äratas vihje lastele. Mitte seks pole see, mis meie ajastul ühtepuhku oma inetut lõusta näitab, vaid armastus.   (Maag, J. Fowles)

Eks igaühel suveajal on oma lemmikrannad, kus end hästi tunda. Külastanuna ka laias maailmas asuvaid  kuurorte ja randu, julgen väita - Eestis on parimad! Tänavu olen avastanud  Lemme, Kauksi  ja Narva-Jõesuu.  Kõigil on oma eripära. Veemõnusid nautiva inimesena on minu jaoks oluline, et vesi oleks puhas ja mõõdukalt sügav, põhi liivane. Eriti mõnus, kui on lained... Väga armastan ka ranna-alal olevat männimetsa lähedust. Okaste, sambla ja käbide lõhn, rannaniidu taimed...mmm. Täna peesitasime Kolga-Aablas, mis on senini rand number üks. Esiteks, kodule lähedal - kohale jõudmine võtab vaid pisut rohkem kui pool tundi. Teiseks, Avo ja Pireti juurest saab alati läbi hüpatud ja maailma tähtsamaid teemasid arutatud (neil on gurmaani kalduvused ja tohutult hea muusikamaitse). Läbi madala kaluriküla sõites ootab mõnus lahesopp, kus peaka hüppamiseks oma looduslikud süvendid ja kivid. Kolga-Aabla rannas on alati puhas vesi ja enamasti ka soe (kui me just varakevadel sinna ei satu). T.

... lendas tuulde. Inetute sõnade saatel. Kummaline kergendus ja kahjutunne. Vahelduvalt. Aga Narva-Jõesuu merevesi on nii soe, nii soe. Lasin end veel  ja mõtetel kanda. Olin esimest korda. Sillamäel ka. Keegi ei osanud poes eesti keelt, viiplesin ja ei läinud vene keelel üle. Lihtsalt ei jaksanud õigeid sõnud meenutada. Asfalt sulas. Üks kaunimaid päiseloojanguid. Põhja-rannik nagu Positano. Tänane Narva-Jõesuu päev meenutas tüdrukupõlve suvehommikud, kus kõige olulisem asi ärgates oli - päike! See tähendas suurt tõenäosust, et isa võtab mind mind mingil ajal külgkorviga motikasse või villisesse ja viib järve ujuma. Üks hästi kirev lilleline kleit meenus ka - ema oli hommikul läinud kooli katseaeda (olid kunagi  ÜKT tegemise kohad, lihtsalt võrratu idee!) ja mulle toolileenile puhta kleidi valmis pannud. Suvi, võrratute mälestuste tootja!

Olen ühe lähedase inimesega arutanud kõige muu kõrval  ka isiklikku laadi teemasid. Meie juttude jätkuks on ta saatnud mulle FB-s pesitseva saidi nupukesi ja tarkuseteri. Esimesel korral  vastasin talle humoorika jutukesega interneti avarustelt. Teist, samas stiilis viidet saades aga ärritusin... Otseloomulikult tahab ta mulle head ja ainult head, ent ma ei suuda eales võtta tõe pähe naisteajakirjanduses või sotsiaalmeedias ilmuvaid elamise õpetusi. Vähe sellest, ma ei suuda kuidagi ka leppida teadmisega, kuidas haritud ja küpsed inimesed sellesse sohu eksivad, end samastavad, võrdlevad ja hullemal juhul ka täpselt õpetussõnade järgi toimivad. See on ju tööstus, klikimagnet, manipulatsioon. Elama ja suhteid haldama ei ole võimalik õpetada võõral. Sellisel kujul õpitul on kopeerimismekk mann. Kopeeritud elud ja suhted, kas see on tõesti ihaldusväärne? Tõsieluseriaalid, tõestisündinud lugudel põhinevad lavastused jne - see on kõik üks õõvastav kräpp vähemalt minu jaoks. Lo

Puhkuse ajal olen õppinud 10-tunniseid unemaratone tegema. Usutavasti on "järgimagamine" ikkagi võimalik. Mu sügava ja pika une saladus on lahtine aken, absoluutne vaikus, päiksetõusu ajal korraks virgumine ja edasi magamine. Muidugi "aitavad" ka eelnevad, lühikeseks jäänud ööd... Tänavune esimene moos on purkides. Maasikamoos. Teen nii, et purustan suhkrus segatud marjad sauseguriga enne keetmist. Siis tuleb moos tummine ja meeldiva konsistentsiga. Ja mõmm-mõmm-magus. Need mõned puhkusepäevad, mis veel jäänud - sujuvad isevooluteed. Mul pole plaane, vaid ideevälgatused :)  Pagana meeldiv! Ilmselt lähme täna kinno JJ viimati valminud teost vaatama. Triangel tekitas isu . Vampiiritemaatika on mind alati paelunud. Tilda Swintoni androgüünne, ajatu näolapp samuti. Eile vaatasin kodutelekast üle hulga aja filmi "Punased tuled" vms. Algus oli paljutõotav, ent hiljem vajus ära. Meelde jäi fakt (?), et inimene nägevat öö jooksul und 27 korda. Paljut selles

Mu viimane postitus pimeduse teemal on siin mõnda aega kurvalt rippunud. Tegelikult oleme juba üpris pikalt päikese valgusest ja soojusest ümbritsetud. Juuli on "käima läinud". Ritsikad veel ei sirista ja see annab lootust....et pikk suvi on veel ees. Palju olen juba näinud, kuulnud,  aistinud, maitsnud, tundnud ja andnud. Aga tahaks veel. Küllastumist ei paista kusagilt. Millised hommiku, päevad, õhtud ja ööd on veel ees? Ohh... Kas olete kuulnud kuidas sokk metsatukas "möurab"? Ja näinud, kuidas öine vesi sängis suvekuumusest aurab? Silmanud unest ärgates esimese asjana kallist silmapaari vastu naeratamas? Joonud hommikukohvi õuemurul? Maitsnud maasikaid-herneid-suitsukalu-kukeseeni-kihisevaid jahutatud jooke? Jah, "suvine nimekiri" on tegelikult lõputu ja kaootiline. Mitte midagi ei juhtu, kui "kas" küsimustele tulevad vaid eitavad vastused - sest igal on oma suvi. See ainus ja kordumatu.