Kõigest ja ei millestki

Keegi pole meist perfektne, ent... ikkagi häirib. Minu jaoks on mõni asi elementaarne. Näiteks - mitte segada vahele, kui teine inimene räägib. Uskumatu, aga tõsi - ka mõnel teisel inimesel võib olla nutikaid mõtteid. Teine elementaarne oskus läbirääkija/kuulaja "tarkvaras" võiks olla oma näoilmete valitsemisoskus. See on treenitav - kas peegli ees või... miks mitte paluda end mõnel pereliikmel filmida... salaja, seltskonnas olles:) Nii mõndagi kõnekat võib välja kooruda. No ja niisama elementaarne nagu võileiva söömine võiks olla ka "tänamine" , "tervitamine", "vabandamine, kui kedagi millegagi häirid". Aga... nagu ma ütlesin, nobody is perfect . Võib-olla polnud lihtsalt parim päev banaanikala püügiks. Sellised mõtted seoses ühe suure koosoleku/nõukoguga.

Kolisime poega. Olin siiani korterit vaid pilitdelt näinud... tõelus osutus pisut teiseks. Aga noh, pole viga - see-eest on asukoht imekaunis, tänava otsast avaneb imeilus vaade alla orgu ja järvele. Ja pojale meeldib korter üliväga, noomis mind "ärahellitatuks":) Ostsime korteri hubasemaks muutmiseks mõned vaibad, riidehoidjad ja muud pudi-padi. Kodust sai kaasa toodud mõned pleedid ja punutised. Pärast askeldusi siirdusime ühiselt õhtustama ja seejärel Pärimusmuusika Aita. Kontsert möödus märkamatult imedes iminapana kuuldavasse muusikasse. Raske oli kõlanud helivärvidest ja sõnumist välja tulla. Kas peakski? Mind liigutas kogupilt hingepõhjani. Kahtlemata üks olulisemaid kontsertelamusi. Riho Sibul avas sõprade saatel paljusid uksi, jättes samas mõne paokile, mõne avatuks. Olen oma sügisestel metsaskäikudel sageli mõelnud surelikkusele... hirmuseguse ärevuse, samas ... uudishimuga. Alateadlikult olen sellele mõelnud kogu aasta vältel, alates Marise lahkumisest. La

"Soovin õnne tähtpäeva puhul!", teatas abikaasa ja ulatas mulle kimbu sügislilli... - "?" - "Üks tähtis sünnipäev on täna..." - "?" - Glenn Gould`il. Jah, tõsi täna oleks Glenn Gould saanud 76.aastaseks. Mu äi saanuks paari nädala pärast 75.aastaseks. Aga nii on juba kord seatud, et meie seast sirgub neid, kel midagi öelda ka aastate ja aastakümnete tagant, ilma füüsiliselt kohalviibimata. Minu jaoks Glenni ja Matti vahel ongi see seos.

Leidsin alloleva testi Elsa blogist. Tahtsin samuti kapata Valgel Hobusel, aga võta näpust... Your result for The Who Would You Be in 1400 AD Test... The Prioress You scored 32% Cardinal, 54% Monk, 62% Lady, and 35% Knight! You are a moral person and are also highly intellectual. You like your solitude but are also kind and helpful to those around you. Guided by a belief in the goodness of mankind you will likely be christened a saint after your life is over. You scored high as both the Lady and the Monk. You can try again to get a more precise description of either the Monk or the lady, or you can be happy that you're an individual. Take The Who Would You Be in 1400 AD Test at H ello Q uizzy

Möödunud nädala lugude-looks oli Genesis`e Seven Stone "Nursery Crime"-nimeliselt plaadilt. Tony Banks mängib selles loos taas judinaid tekitavalt... ja neid positiivseid judinaid oli ju siis vaja:) Igatahes on 7-nda kivina 35 ruumi puid kuurialusesse toimetatud. Tänu poja ja pere sõpradele! Juhtus ka - nimelt tuli teha väljasõit loomaarsti juurde, et üht aktiivset talgulist, Jack Russeli terjerit, nõeluda. Jah, kuidagi oli ta suutnud tekitada 2 lõikehaava kõhu alla - tuimestus, 5 tikki ja asi korras. Praeguseks hetkeks sõelub ta taas õmblusmasinana ringi.

Septembrikuule iseloomulikult on töö juures sebimine. Sest just septembris lõpeb suviste puhkuste periood ja avastatakse, et aasta lõpuni on jäänud vaid mõned kuud. Selle tulemusena toimub meeletu rapsimine ja siplemine. Mõned aastad tagasi ei saanud ma aru, mis on pärast suvist puhkust südamenärvide põletiku põhjuseks septembris... Ent viimastel aastatel olen sellist seisu teadlikult ennetanud. Jagan oma kogemusi.... Paljudel inimestel on kombeks pärast suve "uue hooga" mingeid "asju" hakata ajama. Suure organisatsioonis lööb see eelnevad plaanid sassi. Hakkab toimuma kaootiline siblimine, mis ilmneb rohketest koosolekutes, kasvavas kirjavahetuses jne. Tavaliselt leitakse nende koosolekute raames üks ohver, kes peaks kõikidest neist kenjaalsetest mõtetest sümbioosi tekitama ja hakkama mägesid liigutama. Soovitus siinkohal, ei tohiks langeda paljude heade mõtete lõksu. Üha sagedamini märkan, et paljud koosolekulised lihtsalt mõtlevad valjusti ja neil on piisavalt

Ei teagi, kas on asi on täiskuus või lihtsalt asjaolude kokkulangemises, ent olen täna olnud kahe uuringu objekt. Esimene neist oli juba mõnda aega tagasi kindlaksmääratud, seoses sõeluuringusse sattumisega. Teine aga täiesti juhuslik ja ootamatu. Stockmannist väljudes sattusin Postimehe intervjueerija vaatevälja ning pidin vastama paarile küsimusele , mis puudutasid jalanõude kvaliteeti. Noh, kuna arvan jätkuvalt, et jalanõude hinna ja kvaliteedi suhe pole päris ootuspärane, siis allusin uuringule:) Esimesel juhul ärgitas mind uuringus osalema mu hea sõber, kelle haigusele niimoodi jälile saadi. Loodan väga, et õigeaegselt. Aga tõttöelda ootan uuringu vastuseid üsna suure ärevusega... Kui miskit halvasti, lubati 3-4 nädala pärast kontakteeruda. Ühtpidi täidab ju uuringute läbiviimine igati positiivset missiooni - teadvustada võimalikke probleeme ja kitsaskohti ning pakkuda asjakohast lahendust (ravi). Siinkohal tõstabki minus väike pessimismikurat pead - enamasti kipub ju olema nii, e

Üsna sarnaste inimestega seisab ees minulgi kohtumine... täna õhtul:) Head sõnad , mu meelest. Nagu Fish`il ikka. No ja klahvikäigud panevad iseenesest panustama oluliselt tugevama make-up`i peale. Purple lipstick, my friend!;-)

Tahtsin töömõtted peast uhtuda ja alustasin nädalalõpule vastuminekut üpris varakult. Lubasin endale poole tööpäeva pealt jalgalaskmist ja suundusin TOP-i. Ujuma. Ujula oli mõnusalt tühi ja päikeskullane. Tundsin end üsna samamoodi nagu Nõiake mu eelmise ujumisteemalise postituse juures kirjeldas. Lasin end veel kanda ja libistasin suvalisi mõttekatkeid läbi pea. Naljakas oli ka, taas. Jälle üks mees... Võimles oma treenitud keha soojaks, tuli hüppepjedestaalile, sättis ujumisprille, tõmbas pahinal kopsud vett täis ja hüppas.... "ilge maoka". Kuna ta ettevalmistusi pooltühjas basseinis ei saanud tähelepanemat jätta, siis tekkis kerge üllatuskahin. Ilmselt oodati kaunimat ja võimsamat pilti. Vähemalt mina ootasin:) Tema hüppest inspireerituna mõtisklesin ülejäänud ujungi vältel, kuivõrd oluline sisenemine ...kuhugi, millessegi või kellessegi. Oluline on ju et - kuidas? Aistingud, kiired (uit)mõtted -. kõik fikseerivad ja kaaluvad täpselt, kas õige või vale viis. Kas "min

Lõpuks ometi on mulle pärale jõudnud tõsiasi. Mul on ikka pikad juhtmed ja enesepettuslik sense. Pluss veel suur annus tegelike sündmuste ilusaks mõtlemist, edevust ja .... naiivsust. Inimene, kes mind kõnetas, ei taotlenud muud, kui omalaadset kontrolli mu üle, väänates olukordi ja sepitsedes täpselt oma suva järgi... tekitades kummastavaid dimensionaalsusi minus endas. Päriselu ju nii keeruline pole. Palju lihtsam. Tõde on lihtne... ja ilusam. Kellele meeldiks tunda tundmust, et temaga manipuleeritakse? Kui paljud seda üldse aduvad olukorras, kus ei toimu reaalset äritehingut ja peenrahaks on hoopis tunded? Arvasin end olevat tundliku natuuriga, aga tegelikult... olen hoopis üks igavene fantaseerija. Irreaalne ja kättesaamatu tundus palju ilusam oma olematus kullasäras. Harakas ja hani ühes isikus, ma ütlen. Aga nüüd on lõpp. LÕPP. Kõtt!:)

Mulle on varasest lapsepõlvest meeldinud vees olla. Õppisin tänu soodsale asukohale üsna varakult ujuma ja suvi ei olnud minu jaoks tõeline, kui ma ei saanud piisavalt palju vees viibida. Piisavalt tähendas "iga päev". Tänavused ilmad lubasid merevett nautida vaid 1 korra. Kahjuks ei sattunud ma ka ühegi järve äärde... pealegi, olen hakanud tundmatuid veekogusid pisut pelgama, sest - kuna armastan ujuda kaua ja kaugele, siis ühes Lõuna-Eesti järvekeses õnnestus mul ühe ujumiskorra ajal takerduda nii veealustesse kasvudesse, kui ka sattuda keerisesse. Õnneks teadsin, kuidas toimida, sest hilises lapsepõlves koolitati mind kohaliku järve Baywatch `iks:) Jajah, pärast kergejõustikuga lõpparve tegemist hakkasin tegelema akvalangismiga... Niisiis, ma naudin vees olemist... väga. Võib isegi öelda, et põhjani. Juba eile tegin otsuse, et täna lähen ujuma. Pakkisin hommikul tööle minnes vajalikud asjad kaasa. Tööpäeva lõpus siirdusin Nõmme ujulasse. Polnud seal kordagi käinud... tegel

Mu viimasaegsete muusikaliste avastuste hulka kuulub rootslaste Opeth. Poeg oli paari lugu kunagi demonstreerinud, ilmestamaks proge-metal`i laia ampluaad:) Sagedamini hakkasin neid kuulama jango.com nimelises kohakeses. Opeth kas meeldib või mitte. Mulle meeldib. Hea kraam piisavates kogustes tarbimiseks. Opeth: Porcelain Heart

Vastukaaluks augustilõpu masendusele on kõiki mu tuttavaid inimesi nakatanud mingi eriline krapsakus. Mind ennastki. Tööasjad köidavad taas... õigeminini... teen möödapääsmatuid tegevusi hasartsemalt kui näiteks paar kuud tagasi:) Ka kodus olen hakanud rohkem liigutama. See väljendub näiteks garderoobi, maja nurgataguste, hobuvarustuse, vannitubade jne jne korrastamises. Palju on veel muidugi teha.. näiteks keldrisse pole järjega jõudnud, üks laar kurke ootab sissetegemist (täna õhtul peaks selle ette võtma!), suvemaja talvekorterisse sättimist... Aga ikkagi - tegevus isutab. Pole nii nagu mõni aeg tagasi, kui tuimalt lakke vahtisin ja lootusetuid mõtteid haudusin. Millest selline sebimine? Ma ei teagi... ilmselt inimestele meeldib millekski ettevalmistumise protsess. Näiteks talveks. Aga kui talve ei tulegi, siis valmistutakse kevadeks ette. Selline pidev asendustegutsemine millekski ettevalmituse tuhinas.... kuni lõpuks hakatakse vananemiseks ja suremiseks ettevalmistusi tegema. Koh

Inspireerituna sääskedest ei saa ma täna kuidagi mööda allolevast lõbusast loost. Ettevaatust, mahamängitud nootide ja helide arv ühes ajaühikus on ülisuur:) Extreme: He Man Woman Hater. .. selle loo pealkirja võib vabalt ka vastand(soo) märgiliselt tituleerida.

Tänane ilm peaks ka paandunuimale melanhoolikule naeruvirvenduse suunurka tooma... Pärast lõputuna näivaid sadusid on taas päikseline. Minu hommik on imeline. Hoolimata eile õhtul vinoteegis ja Clazzis (liig)tarbitud punaveinist. 4 või 5 (?) klaasi eilse õhtu jooksul hoidis mind veel ärgateski reggae õhtu värvides. Mõnus õhtu koos mehega... kes ei väsi mind üllatamast. Jumalik anne - see vast õige sõnapaar. Olen paari nädalajagu püüdnud hommikuti, enne tööleminekut Bonzoga metsas käia. Lihtsalt... tööl on hetkel üsna pingeline ja liikumine aitab mõtted erksad hoida ning hommikuse une silmist pühkida. Teisalt on ju mul hetkel sammulugemise vidin küljes. Sammumeetri sõnul astun iga päev keskmiselt 12000 sammukest. Hobudele kaera künadesse kühveldades, kuulsin talliraadiost imekaunist laulu Marju Kuudi esituses. Kahtlustan, et flöödipartii mängis sinna sisse Samuel Saulus? Guugeldasin ja leidsin vähemalt laulu nime sõnade järgi üles - R. Rannap Ilusa rõõmu laul . Polnud seda eales varem k

Eile õhtuse filmivaatamise juurde jäätisekarpi avades, vaatasin (nagu tavaliselt) poja toa poole ja silmates läbi ukseklaasi paistvat teleka kuma, hüüdisn vaistlikult "Jäätisele!". Üsna kohe taipasin oma eksitust. Mees oli ööbinud tema toas ja unustanud teleka mängima. Esimese septembri hommik üllatas oma kargusega. Murul olid minu arvates isegi märgid hallaööst. Töökoht on alustanud sammulugemise kampaaniat. Hommikul ootas mind laual "imevidin", mis kõik sammud hoolsalt ära peaks fikseerima. Tualettruumis käies avastasin, et registreeritakse ka pükste üles- ja alla tõmbamine. Kõik on arvel:) Fun missugune! Igatahes kena koolipingi nühkimise algust kõikidele suurtele ja väikestele õpisellidele!