Skip to main content

Kassiir

Lõpuks ometi on mulle pärale jõudnud tõsiasi. Mul on ikka pikad juhtmed ja enesepettuslik sense.
Pluss veel suur annus tegelike sündmuste ilusaks mõtlemist, edevust ja .... naiivsust.
Inimene, kes mind kõnetas, ei taotlenud muud, kui omalaadset kontrolli mu üle, väänates olukordi ja sepitsedes täpselt oma suva järgi... tekitades kummastavaid dimensionaalsusi minus endas.

Päriselu ju nii keeruline pole. Palju lihtsam. Tõde on lihtne... ja ilusam.

Kellele meeldiks tunda tundmust, et temaga manipuleeritakse? Kui paljud seda üldse aduvad olukorras, kus ei toimu reaalset äritehingut ja peenrahaks on hoopis tunded? Arvasin end olevat tundliku natuuriga, aga tegelikult... olen hoopis üks igavene fantaseerija. Irreaalne ja kättesaamatu tundus palju ilusam oma olematus kullasäras. Harakas ja hani ühes isikus, ma ütlen. Aga nüüd on lõpp. LÕPP. Kõtt!:)



Comments