Tahtsin töömõtted peast uhtuda ja alustasin nädalalõpule vastuminekut üpris varakult. Lubasin endale poole tööpäeva pealt jalgalaskmist ja suundusin TOP-i. Ujuma.
Ujula oli mõnusalt tühi ja päikeskullane. Tundsin end üsna samamoodi nagu Nõiake mu eelmise ujumisteemalise postituse juures kirjeldas. Lasin end veel kanda ja libistasin suvalisi mõttekatkeid läbi pea.
Naljakas oli ka, taas. Jälle üks mees... Võimles oma treenitud keha soojaks, tuli hüppepjedestaalile, sättis ujumisprille, tõmbas pahinal kopsud vett täis ja hüppas.... "ilge maoka". Kuna ta ettevalmistusi pooltühjas basseinis ei saanud tähelepanemat jätta, siis tekkis kerge üllatuskahin. Ilmselt oodati kaunimat ja võimsamat pilti. Vähemalt mina ootasin:)
Tema hüppest inspireerituna mõtisklesin ülejäänud ujungi vältel, kuivõrd oluline sisenemine...kuhugi, millessegi või kellessegi. Oluline on ju et - kuidas? Aistingud, kiired (uit)mõtted -. kõik fikseerivad ja kaaluvad täpselt, kas õige või vale viis. Kas "minu inimene" või mitte. Tahes-tahtmatult.
Kodu poole triivides mõtlesin veel sõber (ma ju võin seda Sinu kohta kasutada?:) Marksi sõnadele: "...Sa pole ju enam kahekümnene, mõtle peaga - see võis olla kes tahes, näiteks kuukümnene lesbi...". Nii ja naa. Ma ei teagi,milline variant parem oleks. Üks poleks üllatav, ent teine... kahtlemata üllataks. Jätaks palju küsimärke, ent oleks vastus mu usule.
Igatahes olen otsustanud edasi liikuda ja jätta see võrrand ühe tundmatuga lahendamata. Kuigi... olin omal ajal võrrandite lahendamises kõva käsi... isegi mitme tundmatuga.
Reedeõhtu. Limpsin klaasikest austraalia cabernet shiraz`i ja elu tundub... ilus. Peaks vist minema Kosmikuid ja Thulet vaatama.
Edit: ei läinud ma ei Thulet ega Kosmikuid vaatama. Jäin hoopistükis diivanile kerasse tukkuma...
Ja veel: misiganes põhjusel tundmatu minuga kontakti võttis... ei saanud tema ajendid olla heatahtlikud ja siirad. Selles olen ma nüüd küll üsna kindel. Miks ta (nad?) seda tegi(d )- on sügavalt isikliku rikutuse probleem.
Comments