Kõigest ja ei millestki

 Möödunud nädalavahetusel rändasin Nelijärve ja Valge Hobusemäe kandis. Täiesti spontaanselt sattusin lõpuks Albusse ja sealt edasi A.H. Tammsaare majamuuseumisse. Seekord jäi avastamata koht nimega Mõnuvere, kuigi... mitmeid korda sattusin suunavale teeviidale. Mis seal's ikka  - tuleb tagasi tulla,  taaskord...  Kõik mainitud paigad olid mõnusalt inimtühjad. Vaid paari matkaselli sai rajal kohatud. Linnulaul, metsakohin ja soojalt paitav päike - tõeline nauding ja puhkus pärast nädalast netikohtumiste rallit. Tänavuse talve märksõna oli minu jaoks "Aegviidu". Väga tõmbas sinnakanti. Vahest suisa ööhakul - lihtsalt -  ei suutnud lumevalguses magada, vaid tahtsin metsa! Sõbraga pakkisime teetermose ja võikud kaasa ning mõõtsime õige mitmeid kilomeetreid lumes sumades, pealambid teed valgustamas. Mul on teinegi väga hea moodus sundmõtete vaigistamiseks: hommikuvõimlemine. Ei midagi erilist, kui vaid asjaolu et enamiku võimlemisharjutustest sooritan voodis . Selle...

Jätkan ka sellel aastal. Õigupoolest, tegin taas algust läinud aasta augustis, mil sirutusvajadus ja igatsus balletitundide järgi võitu sai. Surusin maha kehvapoolse füüsilise vormi (kannatan käelihaste närvipõletike all), pisitasa hinge pugeva raske- ja kurvameelsuse ning mugavustunde ning otsisin üles trikood, sussid ... ning püüan vähemalt kahel korral nädalas jõuda neljandale korrusele, et varvastele tõusta. Uskumatu, ent ligi kuuajalise taastreenimise järel kadusid kaelakangus, nimetet närvipõletik ja kirgastus ka vaim (vähem aega lollustele ja tühja-tähjale mõelda, eks ta ole). Nüüd on nii, et kohutavalt tühi tunne on, kui pole 2 nädalat järgimööda tundidesse jõudnud. Tean juba, et lihas "jahtub" väga ruttu maha. Igatahes olen võtnud nõuks pikalt kiinduda ja jätkata kuniks vähegi võimalust. Meid, keda normaalsed inimesed passi soovitaks vaadata, käib balletitundides omajagu. Vist isegi üsna võrdselt noortega. Tekitab sooja, vandeseltslasliku tunde... Mu lemmikõp...

Kummaline tühjus ja ootus. Enesekuulamine alateadvuse nõuannete saamise eesmärgil. Hirm, paanika... et mis siis saab, kui... Ja arusaamine, et tegelikult ei oskaks sellele vastust anda ka siis, kui ei oleks töötu. Kummaline rahu ja tegutsemine vaid lähituleviku nimel. Valikute langetamine. Kõike ei jõua ja pole võimalik... Otsustasin kevadhooajaks balletist loobuda ja keskenduda Eltoniga ratsustamisoskusele ja ühe suure linnu vette aitamisele. Ehk jõuan  Eesti rannikul ka lohega tuult püüda? Väike lootus on... Igal juhul tahan tööalast ümberseadistust, konfigureerimist. Vastavalt kutsumusele, (südame)kutsele! Kui on liiga palju sündmusi ja tegevusi olevikus, tuleb need minevikku jätta või tulevikku lükata. Pagana lihtne, kas pole? Küsimus on vaid õigetes valikutes.

Olin täna pärast nädalast pausi taas tööpostil ja balletitunnis. Lihtsalt... kuidagi hea päev. Olgu üles tähendatud. Selgus, rahu ja harmoonia. Teeotsa niidid sõrmede vahel kenasti hargnemas, suunda näitamas. Kindlas haardes. Kui hea on olla oma mõtete peremees! Teha vahet õigel ja väära ning vastavalt sellele langetada valikuid. Kui niidiotsad vahepeal ka lootusetult sassi tunduvad olevat, tuleb aeg maha võtta. Püüda sasipundart eemalt vaadata.. kuniks leiad juhtlõnga. See toimib! Balletis tegin üle hulga aja hüpetes kaasa. Põlveside oli kahtlane, ent täna sain endaga hästi hakkama.  Glissade & Asemble . Double Asemble`ni veel ei jõudnud, ent sain vähemalt pihta Glissade/Asemble erinevusele :)

Aasta alguse Kalamaja õpetajad lubasid balletitreenigutel "vett ja vilet". Võhma on juurde vaja. Rohkem poolvarvast elementides kasutada. Luud peavad hakkama vaagnast välja pöörduma nii, et koguaeg tunnetaksid - lihased laulavad oodi reieluule, põimudes ümber luu ja kallistades teda väljapoole   (õpetaja väljend!) Vot nii. Esimene tund, kus põhirõhk oli võhmal - see läks hästi, Ei olnud üldse hullu, minu jaoks isegi vaatet kergete killast ülesanded. Vaid mõne kombinatsiooni puhul tundsin, et sääremari hakkas kangeks jääma. Venitusharjutused leevendasid koheselt. Liikuvuse ja koordinatsiooni suurendamisega on teine tera. Koleerilis-melanhoolne närvitüüp reageerib järgmiselt: kui miskit välja ei tule, siis - küllap ei seleta õpetaja niikuispeab. Järgmine fookus lasub iseendal ja oma "vaesel" kehal, mis ongi hetkel hädine, vaevleb allergilise lööbe ja  kurguvalu küüsis. Kuniks toimub sisemine plahvatus, et  - aitab tänaseks küll! Rahunemine leiab aset alles ...

Balletiharrastusest alates olen soovinud endale kodust stanget. Peeglitega. Mulle tohutult meeldivad stangeharjutused ja nende lihvimine. Väga tahaks hommikuti sirutada, venitada. See annaks mõnusa toonuse ja meelolu kogu päevaks Aga mida pole seda pole :( Lunisin siit ja sealtpoolt ning täna saabus selgus! Ma ise korraldan selle. Iseseisvalt nagu ikka. Nägin vaimusilmas väga selgelt, kuidas Lemmel stangest hoides plie `sid, jete `sid, ja grand battement ` teha.  Stange tuleb ühel ilusal päeval.  

Sain mõni aeg tagasi R.-ga kokku.  Armumise teemal ta enam niiväga homeeriliselt ei naernudki. Tunnustas hoopis mu head rühti ja säravat olemist. Kevadel sain ühes hüppetunnis kergemat sorti vigastuse. Mingi side põlve juures hakkas haiget tegema. Olin üsna hirmul... et kas tõesti on mu naudingutel lõpp. Aga õnneks saan enam-vähem kõike stange ääres teha. 4.-nda positsiooni plied on veits valusavõitu ja hüpetest hoian end hetkel eemale veel. Augustikuus olen taas vaikselt pihta hakanud. Oktoobris ootab lainetants . Näis, mis ja kuidas seejärel edasi. Hea on tõdeda, et olen kahe eelmise hooajaga kogenud kõike, mis nemadki. Loomulikult mitte nii filigraanselt, sügavate painete, välispidisuse ja  kiirete tempodega. Eesmärgid ju erinevad. Sel hooajal on mu eesmärk ikkagi välispidivuse suurendamine ja poolvarba tugevdamine. Pointe st unistan otseloomulikult ka. Aga ikkagi tahaks enne puusast lahtisemaid jalgu... Tasapisi. Pisitasa.

Olen kogu augustikuu vältel käinud usinasti balletitundides. Esimesed tunnid olid ikka väga karmid. Olime koos edasijõudnute ja keskastmega ning minusugusel algajal ja  tulemusele orienteeritul oli ikka väga raske leppida, et ei tule harjutused välja nii nagu tahaksin. Nüüdseks olen sisemonoloogid- ja võitlused lõpetanud ja keskendunud uue omandamisele. Sügisest alates liitun ka venitustundidega, sest hetkel on saanud väikseks takistuseks vähene vaagna välispidisus ja ka painduvus. Keha pole harjunud (on unustanud) lihaste venimesega teatavate harjutuste ajal. Näiteks Passe Developpe ajal ja Rond de jambe en l`air ajal... Aga see kõik on harjutamise tulemus ja selleks on vaja aega. Tegelikult on mu keha kõike väga hästi vastu võtnud: tasakaal on kõvasti paranenud, käte vorm tõusnud (ei väsi ära nii kiiresti), jõuan seista poolvarbal. Selle hooaja eesmärgiks on jalgade töö, välispidisuse suurendamine ja "üles venimine" ehk selgroo sirgeks lükkamine. Tasapisi. ...

Uue (pole veel ju aastatki täis!) liikumisharrastusega seoses meenus mu varasem ... seda ei saagi tegelikult  "harrastuseks"  nimetada. Olin nimelt "paljutõotav" noorsportlane kergejõustikus. Treenisin vahepeal suisa 2 korda päevas. Põhialadeks sprindid, tõkkejooks ja kaugushüpe. Mulle meeldis... õigemini, see oli elustiil. Treeningud ei tundunud mitte kunagi tüütud, igavad või rasked. Võtsin seda kõike tollal pigem kui mängu? Tulemused olid kiired tulema - ei olnud ühtegi võistlust, kust tühja käega koju oleksin tulnud.Rekordid. Kutse liidu noortelaagrisse ja spartakiaadile. Nojah, ja treener - tõeline eeskuju ja autoriteet! Kiitis mind moel, mis mind end erilise ja kordumatuna tundma pani. Oskas oma ametit parimas tähenduses.  Mis juhtus? Juhtus see, et treener osutus ka "paljutõotavaks" ja ta siirdus aspirantuuriõpingutele. See oli tohutu löök mulle, olime hakanud treeninguid tegema suunal "seitsmevõistlus". Tuli uus. Tema eesmärk oli t...

Tänavune aprill on muudatuste kuu. Palju asju toimub teisiti kui tavaliselt. Aknatagust vaikust lõhestavad kallurid, mis metsa peidetud vana reoveepuhastit mullaga täidavad. Kunagi tulevat sellele kohale hoopis suusamägi. Jah, mis maa see muidu on? -  siin  pole ühtegi mäge... Tallitaguses koplis on koha sisse võtnud masin nimega suundpuurimine   - paigaldatakse uut kanalisatsiooni- ja veetrassi. Liitumine olla suisa kohustuslik. Et ei olevat ikka nii, et igaüks puurib oma kaevu. Vaid suunatult võib puurida...Näis. Ei kipu me kunagisest investeeringust nii kergekäeliselt loobuma  ja ühtsesse võrku sukelduma. Fiiber-optiline kaabeldusvõimalus võlus ära küll abikaasa, ent...esmane rõõm (et nüüd alles tuleb õige elu!) on ka temal asendunud küsimusega, et miks? ... et vunki juurde või? Mu pikaaegse hõbehalli kaunitari vahetas välja must. Tema ei ole "she", vaid pigem transvestiit :) Väikses voolujoonelises keres tuksub 2,2-ne süda. Süüdet keerates tuleb vastuseks dii...

Eile, enne tundi soojendust tehes, kuulsin tuttavat legatot . Plaadimasina järgnevus... ja nii sobiv ajastus. Rääkisin õpetajale lugu . Mõned hetked tulevad, et jääda. Mahler`i Adagiettost tulvav voolavus (kulgemine) ja suur rahu on see, mis nähtamatult kaasa võnkuma jääb. Olles kordki kuulanud. Ja tajunud, et... kõik verbaalse ja kujutava kunsti vahendid kahvatuvad muusika kõrval. Allolev versioon on üks aeglasemaid, peaaegu 12  min. kestev.  Ja mulle see meeldib väga. Stoppkaader.

Pole korralikult mitu nädalat balletitundides käia saanud. Ja kohe annab tunda - higi voolab, võhma ei jagu ja mõistus on uute harjutuste suhtes tömp. Meil on alanud aastast uus kava, mis tähendab uusi kombinatsioone stange ääres ja keset põrandat. Käte-.jalgade koordinatsioonil on põhirõhk, ent ka täiesti uued painutused. Jalatöö on keeruline. Otsustasin sel nädalavahetusel endale järeleaitamistunni teha. Leidsin hea trillivahendi, küll meesbaleriini esitatud, ent selge ja motiveeriv.Mõlemast jalast. Combod on minu jaoks kõige raskemad. Just kiired kombinatsioonid ja jalavahetused, ilma et rütm aeglustuks. Aga tahan, endiselt tahan!!! Hmm, ja meiega liitus ka üks mees. Hakkan harjuma.

Nädalavahetuse elamuste hulka kuulub ka dokumentaal Uljana Lopatkinast. Peaaegu sõnatu retrospektiiv. Mitmed mu tuttavatest on küsinud, et millal esinen ja miks ma seda teen. Olgu siis terakese irooniaga või ilma.  Ma pole osanud vastata. See film vastab paljuski küsimusele "miks?"... ja mitte ainult balleti vallas. Alati ei peagi silm särama ja suu kõrvuni olema. Alati ei pea väljundiks olema reveranss või bis-hüüded. Aga töö enesega, "vastaseks" peegel - see ongi eesmärk.