Sain mõni aeg tagasi R.-ga kokku.
Armumise teemal ta enam niiväga homeeriliselt ei naernudki.
Tunnustas hoopis mu head rühti ja säravat olemist.
Kevadel sain ühes hüppetunnis kergemat sorti vigastuse. Mingi side põlve juures hakkas haiget tegema. Olin üsna hirmul... et kas tõesti on mu naudingutel lõpp.
Aga õnneks saan enam-vähem kõike stange ääres teha. 4.-nda positsiooni plied on veits valusavõitu ja hüpetest hoian end hetkel eemale veel.
Augustikuus olen taas vaikselt pihta hakanud. Oktoobris ootab lainetants. Näis, mis ja kuidas seejärel edasi.
Hea on tõdeda, et olen kahe eelmise hooajaga kogenud kõike, mis nemadki. Loomulikult mitte nii filigraanselt, sügavate painete, välispidisuse ja kiirete tempodega. Eesmärgid ju erinevad.
Sel hooajal on mu eesmärk ikkagi välispidivuse suurendamine ja poolvarba tugevdamine. Pointest unistan otseloomulikult ka. Aga ikkagi tahaks enne puusast lahtisemaid jalgu...
Tasapisi. Pisitasa.
Comments