Suvi

Ülistan tänavust suve.

Lopsakas ja viljakas. Palju rohelist...kullaläikeline ka siis, kui päike pilve taga.

Eriline sära on looduses.

Taluaia  kirsi- ja ploomipuude vilju saan esmakordselt maitsta.

Kannavad.

Ürdiaed vohab... mustsõstra oksad on lookas, maasikaid ja vaarikaid olen maitsnud küllastumiseni... Kõik vohab ja kosub kuidagi omasoodu, ilma teabmissuure pingutuseta.

Ei ole eales end paremini tundnud kui tänavusel suvel. 

Harjutan ja harjun.  Kõik on kuidagi loomulik, draama puudub.

Hetkel Igavese linnaga taaskohtumise ootel. 

Seletamatu õrnusega mõtlen.

Pieta.