Õudusunenägu

Ärkasin täna öösel karjatusega - nägin hästi selgelt, et hoidsin süles rotti. Ebanormaalselt kogukat. Ta vaatas mulle anuvalt/lipitsevalt otsa ja sirutas end selili, et teda silitaksin või nii... Surusin vastikustunde maha ja puudutasin teda, mille peale ta end vongeldes mööda mu kleidi serva maha rabistas... See kõik oli nii selgesti tajutav. Õudne.

Olen täheldanud, et kui arvan end armastavat.... tulevad öised painajad. Korduvate unenägudena.
Justkui annaksid märku, et ma pole valmis. Ei oska. Võõrkeha.

Seekordsele rotikujundile võib mistahes selgitusi otsida. Loodan, et tegu oli viimasel nädalal üleelatuga... kalli inimese sõbra lahkumine, tema katkiolekust tingitud sööstud kaosesse,  politsei kinnipidamine, auto mõlkimine, uued inimesed mu elus...

Mitte taaskordne märk sellest, et armastust polegi olemas.
Tugevamaks  ja puhtamaks tuleb saada.
Seljatada kummaline äng.. nagu viirus, mis rotina sisse pugenud...
Lahkunud inimese sõnad mulle nädalapäevad enne... et mis ma tegema peaksin, et end õnneliku ja rahulikuna tunda.

/.../

Jätan siia teksti, mis minu jaoks oluline. See pole minu, ent on avalikult jagatud. Kes teab, see teab.

"...Vaevalt, et Sul seal FB kontot on, aga midagi jäi mul Sulle siiski ütlemata viimasel kohtumisel. Korraliku inimesena käisid vahetult enne lahkumist hüvasti jätmas. Meie vestlus oli huvitav ja sügav nagu alati ja esimest korda tundsin, et Sa mitte ei jutlusta mulle, vaid jagad ja kuulad. Mul on kahju, et ei edastanud Sulle infot selle kohta, mis saab nendest hingedest, kes ise enda kehale käe külge panevad. Miski takistas mind.. Ei oska muud järeldust teha, kui et ju Sul on siis seda kogemust vaja.

Kuna Sa oled olnud minu õpetaja, siis sain ka sellest viimasest kohtumisest õppetunni. Suheldes teiste inimestega me tihti tegelikult tajume, mis on teatud mõtete taga, aga oma suure ego tõttu vaatame sellest mööda.. See on see mega tähelepanematus, mis meil teiste elusolendite suhtes on. Palju see siis maksab olla kohal ja KUULATA, mida teine saatusekaaslane TEGELIKULT Sinu käest küsib ja miks ta TEGELIKULT teatud asjadest räägib. Me käime kõik siin ringi ja karjume sisemuses, aga osad ei tunnista seda ja osad on lootuse kaotanud. Kui me õpiks neid karjeid kuulma, siis oleks paljud asjad teisiti..

Meil on krooniline armastuse puudus. See on diagnoos. Ma siiralt loodan, et Sa leiad selle puuduva lüli!..."