Skip to main content

Otsas on?

Käisime eile, päikeseloojangu aegu ühes sadamas, kuhu oli kirjutatud nimi, mis päris ja olemas olnud.
Lihtsalt rajas miskit.
Vormistas ära.
Tegi, mitte ei lubanud.

Midagi ehitada ja rajada on mõõtmatult raskem kui ... lõhkuda.
Mõnesse meist on destruktiivsus sisseprogrammeeritud. Otsides vastuseid ...lõhkuda ennast ja teisi...
uppudes iseenda kujutluspiltide sohu. Neisse, mida pole kunagi olemas olnud ja ei saagi olema.
Jaks kaob hallisegusele ollusele, fb ja interneti "läbitöötamisele".
Illusioon vaid.
Silmamoondus.

Tõega silmitsi seismine võtab tugevaimalgi põlve värisema.
Aga see ON kangelastegu ... kui vähemalt soov ja püüe on olemas.
Mitte vaid metatahe ja demoversioon - kellelegi midagi pseudotõestada.
Siis pole elu asjatult elatud. Usun sedasi.

Tõeni jõuda saab vaid üksi.
Ei saa vastutust/otsustamist/süütunnet kellelegi veeretada.
Kaela tuleb painutada, et enda sisse vaadata.
Kangekaelsusega ei taha see õnnestuda... kui just akrobaadi võimeid pole...

Üksi tuleme ja läheme.

/mõeldes tähtedesse läinud Mehele, kes ei kartnud Tõde/





Comments

Väga huvitav blogi.