Kui hea on vahest ärgata teadmisega, et tulev päev on taimede päralt.
Olen aia eest hoolitsemise unarusse jätnud.
Kastnud vaid.
Sellest hoolimata rõõmustavad taimed rohke õitsemise ja andidega.
Tuulte ja päikese lõõsas on küllus ja ilu kangelastagu suisa...
Tänavu sain esimest korda maitsta oma aia kirsse. - Aromaatsed.
Vaarikaid on jagunud, maasikatest rääkimata. Kurke, tomateid, ürte punest basiilikuni, suvikõrvitsat, sibulat, küüslauku...
Hernestele ja tillile on konkurent vesiroti näol. Aga mõistan tema varumiskirge. Mis seal`s ikka - katsume ühte aeda ära mahtuda. Kuigi... tillipeenra teine külv kaob mutimullaauku. Tark loom... ootab saagi valmimiseni ja siis hakkab varrelt maha hekseldama.
Taadu ja Vana juures L-Eestis juhtus selline lugu, et isegimõned tulbid kadusid...varred augu ääres reetlikult terendamas. Ema naeris, vot kus viisakas loom! - viib paarilisele lilli! :)
Õhtul...lesin vist meremehesõlmega võrkkiiges.
Lasen end mõtetel paitada.
Comments