Kõigest ja ei millestki

Üks aastaring taas täis saanud. Kordumatu oma murede ja rõõmudega. Rõõme oli rohkem:) Eile, töölt koju kulgedes, tahtsin lõpuks Glenn Gould`i kuulata. Bachi klaverikontser ti - mu lemmikplaadilt. Esimest korda pärast kevadet. Suur rahu tuli. Saatsime kaasaga koos vana aasta ära. Enne südaööd saime rõõmustava sõnumi sõpradelt - poeg sündis! Ja tänane ilm... nagu tõeline kingitus looduse poolt. Lihtsalt sõnatukstegev. Las pildid räägivad. Kõigile lugejatele kaunist aastavahetust ja rõõmurikast uut aastat!

Teen täna peaasjalikult seda, mida olen kaua aega tahtnud teha - laisklen. Peamiselt horisontaalis. Vahin telekast kõikvõimalikke teise ešeloni filme. Jõuludest ülejäänud lõhetükid said taignasse pistetud - see on vist ka kogu tänane liigutamispanus. Avatar i plaanime õhtul vaatama minna. Pileteid saab tänapäeval samuti lamavas asendis osta:) Parim pühadekink ootab sirvimisjärge - J. Fowles`i Maag. Manjaana... ehk pärast lumises metsas sumpamist?

24.12 -. Karksi-Nuias vanemate juures üle pika aja. Lõbus ja südamlik. Taadu meenutas oma lapsepõlve jõulupühi. Sõime seapraadi, kala ja jõime head rislingut. 25.12 - Märjamaal mehe venna pool koos jõulumehega. Laste poolne jõulumehe ootus oli pinev ja siiras. Sõime hõrgutisi ja jõime pisut ka roosat veini. Musitseerimine toimus kahel flöödil ja kahel kitarril. Lapsed sekundeerisid soolotrummil ja  iiri tinavilel. Lahkudes kõrvad pisut huugasid. 26.12  -  Päev otsa vaaritamist ja õhtusöök kümnele kodus. Sõime ja jõime... kõike. Musitseeririti. Lauldi. Tantsiti. Tallitati (hobudele porksid). Koeratati (koerad elutoas lamasklemas, kogu seltskonna tähelepanu keskmes, koos süldi ja pasteedi annustega). Kella nelja ja viie vahel hommikul vaatasid naised ära Pähklipureja eredamad vaatused (Lillede valss! Dražee-haldja tants!) ja Luikede järve pas de deux` i. 27.12   kell 16:00 - Kõik külalised endiselt paiksed. Sõime ja... mõned tublimad jaksavad endiselt ka juua. Meil on endiselt 2 pool

Huvitav, kas kedagi veel vaevab unetus? Eriti detsembrikuud on see "ilmestanud". Kusjuures... Luxis mul seda muret ei olnud - magasin ühe hingetõmbega hommikuni. Aga siin, kodus... mnjah, kell kolm öösel see tavaliselt juhtub, et miski äratab. Töömured hakkavad kummitama. Tänane unetus oli etteaimatav. Püüdsin küll klaasi veiniga sügavamat und manada, ent võta näpust. Õnneks kumab õuest helevalget lumevalgust . Aaah.... haigutused on igatahes paljutõotavad. Ehk saan enne hommikut veel sõba silmale. Ahjaa, pidutsemisisu on. Niiet - kulla Pinks või  John Smith. Kui homme (ehk siis täna) õhtul available olete, anna märku! Lähme lumes sumama ja jõulupuud imetlema. Karusmarjalist mekime kusagil pööningul. Eks? Suhtleme telefoni teel...

Üle mõistuse hea oli öösel koju saabudes leida eest kergelt härmas Bonham! Kallistasime pikalt, hoolimata mu pikast mustast ametniku mantlist:) Gibson ja Page - kes neid suudaks lahuta... Lugu koerast on  kirja pandud ka siin

Tänavuse talvepuhkuse veedame märtsis ja suusatades. See on väheseid asju, mis meil nii kaugele ette planeeritud. Ootan põnevusega, sest minusugusele suurte mägede pelgurile on Alpide kurud kindlasti paras katsumus. Olen mäesuuusatanud küll - nii meie Otepää nõlvad, kui ka Kanadas olles. Ent kilomeetrite pikkusi laskumisi varem teinud pole. Ja väga kõrgelt  sõitvalt tõstukilt pole pidanud alla vaatama. Loodan, et adrenaliin piitsutab mind varasele keskeale vastavalt.- Ehk siis tagasihoidlikumalt kui koolipõlves. Tollal sai poistega võidu Karksi-Nuia lossimägedest alla kihutatud ja hüpekaid kõrgemaks treitud. Aga jah... isegi rohkem, kui mäed ja suusatamine, ahvatleb mind aktiivne puhkus koos toreda seltskonnaga ja võimalus korralik väljalülitus teha. Eks mägede võtmiseks tule suusatamisega kiirelt algust teha. Vaid tiba lund veel juurde vaja.

... teha linnukestele selgeks, et on MASU ja teri tuleks nokkida säästlikumalt. Ujutasin eile linnumaja korralikult teradega üle. Tänaseks ei olnud aganatki alles. ...teha kaukaaslastele selgeks, et kurb nägu akna taga talvepakase käest tuppa pääsemiseks ei veena mind. Lihtsalt tean, ~5 minuti pärast hakkavad nad oma paksude vammuste all lõõtsutama. Ja laupäevase põrandapesu ponnistused on samuti värskelt meeles. ...väljendada kaasale rõõmu selle üle, et ta TÄPSELT teadis, mida teha autorikaitsest ootamatult laekunud summadega? Minu garderoobis on nüüd õige mitu nummit riideeset. Vahest on nii vähe vaja, et end naisena tunda. Õnneliku naisena:) Miks sellest alatiseks ei piisa?

Perelõunal, 25.detsembril, kõlab allolev lugu. Seekord lubati mul välja valida. Esitavad kaasa ja poeg. Ilus. Kui ma eriti tubli olen, siis saan kuulda ka kirja kukkumise signatuuri:)

Lihtsad askeldused on kütkestavad. Üsna mitmeid päevi järjest sagime kaasaga nagu oleks meil ora sealsamuses. Küürime, koristame, ilustame. Tegin Hansaplandis suure väljamineku ja ostsin kõikidele lilledele uued dekoratiivpotid. Kogu eilne õhtu möödus mullatöid tehes. Aga tulemus sai kena. Kuigi ju võiks, siis  - me ei kaunista kunagi oma aeda või maja. Sest ...see on ka niisama imeilus vana talumaja, mida kaunistavad eelkõige aastad (rajatud 1892.a).  No ja täna sadas ju ka korralik lumevaip maha. Mina muidugi külvaksin kõik  kohad väikseid laternaid, küünlaid ja muud kribu-krabu täis, aga eks ma  annan aru, et koerad ja muu jurassicu fauna või end vigastada... Pojal käisime Viljandis külas. Viisime ta uude (üüri)korterisse ühe riiuli ja kapikese, mille kaasa kodus kokku monteeris. Mina assisteerisin puuõliga pintseldamises. Poja juurde sõites põikasime läbi Märjamaalt, jõime ämma ja mehevennaga kohvi. Surnuaias soovisime rahulikku und nii isale kui Marisele... Poja korter

Kaasa oli nädala jagu kodust ära. Maru kurb oli. No tõesti. Kui esimestel päevadel isegi nautisin omavastutust kõigega toime tulla ja õhtuti teha seda, mida süda kutsub (lugeda, arvutis surfata, töösjade kallal nokitseda), siis paari päeva pärast oli igatsus üleval ja süda saapa sääres.  Ma nimelt kardan üksi kodus olla. Lapsepõlvest saadik olen kartnud. Oma mõtteid mõelda ja üksi metsas kolada - seda võin lõputult...ent eluaset olen harjunud... ja tahan ka edaspidi jagada. Möödunud üksildusnädal tõigi hirmud päevavalgele - pea iga öö ärkasin üles, sest kuulsin eestoast mingit kahtlast naksatust, õuest tuule undamist  jne jne. Leevendust ei toonud ka öötulede põlema jätmine. Mõtteis mängisin läbi kõikvõimalikud stsenaariumid ja olin valmis võimalikeks rünneteks(kurikamees jne). Üksikasju ma täpsemalt ei kirjelda. Vihjeks vaid niipalju, et voodi all on mul midagi kurikalaadset peidus. Kui tuttavale oma paranoiat kurtsin, siis tema väite kohaselt peaks olema võimalik sissetungija

Ritsik soovis , et ma sooviks:) Mu soovide nimekiri on pidev selles osas, mis puudutab pere ja muude loomade tervist.Loomulikult loodan ja nõiun igapäevaselt, et neil kõik hästi oleks. Aga iseendale sooviksin kuldkalakeselt järgmist: 1.Vähem muretsemist olme pärast. Sest sellest muretsemisest ei muutu nii ehk naa miskit paremaks. 2. Rohkem päikest. Nojaa, see on suht utoopiline soov, arvestades kliimavöödet, kus me elame. Aga see pidev pimedus käib kergelt närvidele ja on äärmiselt väsitav. "Päikese" all võib mõelda üldse seda va eesti elu. Ikka liiga vähe kipub värvilisi nädalaid olema. Liiga palju ollakse pühendunud tööle või oma pisikese mudeli elamisele. Mina pole miski erand ses suhtes. Suurt mõtlemist ja värvilist maailmatunnetust kohtab üliharva. 3. Tahaksin võimalust koos kaasaga minna ja olla Eestist ära. Jah, elada mõnda aega mõnes vahemere või aadria äärses provintsis paar kuud, see oleks kirgastav, ma mõtlen... Soovida võiksid Nõiake , Triangel ja