Sügis on alati kiire aeg. Osalt maaelu tõttu. Teisalt haarab mind sügiseti kirg ennast arendada... Akadeemilistest õpingutest olen hetkel loobunud... Eesti kõrgharidussüsteem viskleb määramatuses ja kvaliteediprobleemides ning kui üldse veel õppida, siis tasub oodata, arvan nii. Eriti neil, kel esmane akadeemiline haridus käes. Tänavu arendan nii end, kui pakun võimalust oma kolleegidele. Meil toimuvad eetikaseminarid, klubiürituse raames käis Euroopa võlakriisi tagamaadest ja mõjudest rääkimas Eesti kuulsaim makroanalüütik, osalesin näitleja/lavastaja läbiviidud avaliku esinemise treeningus. Kõik need kohtumised on olnud kordades harivamad ja põnevamad, kui näiteks 2-aastased õpingud TLÜ magistrantuuris. Miks see küll nii on? Oleme kaasaga usinasti talveks valmistunud. Ehitustööd hakkavad lõpusirgele jõudma. Hobud vahetavad hoolega karva nagu kaukaaslasedki. Armastan sügist! Neid pimedaid õhtuid, kui vihm akna taga sabistab, ent siseruumides on valge ja soe. Pruugib ainult ki