Kõigest ja ei millestki

Üks miinusmärgiline postitus üle mitme aja. Mulle ei meeldi kui minuga manipuleeritakse. Kellele meeldiks, eks ole! Aga... olen hakanud mõistma, et paljud inimesed ei saagi aru, mis mängu nendega mängitakse, mina sealhulgas. Ja manipulaator-tüüpi inimesele on see vesi  veskile. Mängud muutuvad järjest rafineeritumaks ja järjekindlamaks. Mida kõrgem IQ, seda salakavalamad on manipulaatori sepitsused. Kõige hullem on veel siis, kui tal õnnestub endale liitlasi leida - kes ühel või teisel moel temast sõltuvad. Siis ulatub manipulaatori haare ja kombitsad sinuni isegi siis, kui sa temaga suhtlemise oled lõpetanud. Kuidas manipulaatorit ära tunda? Ta ujub sulle külje alla siis, kui talle kasulik on. Eriti meeldib tal seda läbi perekondlike ja sõprussidemete teha - kuidas muidu ikka lähedale saab, eks ju. Valvsaks võiks teha stiil, kuidas ta oma pereliikmetest räägib. Sageli kiidab ta oma laste üleinimlikke võimeid. Tema võsud  ei ole TAVALISED, vaid kohutavalt andekad. Suisa nii and

Ujumine taas päevakorral. Vahepeal olin lihtsalt laisk ja leidsin vabanduse - liiga külm ilm, et ujuma minna. Kui ~30 kraadine pakane paukus oli olulisemaid tegevusi kui sulistamine. Ellu oli vaja jääda, eks ole! Nüüd siis taas. Ega kerge pole, aga mingisugune vorm on täiesti olemas. Nimelt leidsin, et basseinipikkuste lugemine on mõttetu. 30 minsaga ujun 1,1-1,2 km igatahes täis. Olulisem on pikendada ujumisaega. Praegu veel pikendanud pole. Võhma pole:(  Ja kauem aega ujudes hakkab basseinist välja ronides kergelt paha. Ilmne märk ülepingutusest. Seega püüan pulssi all hoida ujudes vahepeal selili. Ka rinnuli ujudes püüan kiirema tempo jätta seansi algusesse. Treeninguks veel oma tegevust ei täi nimetada....:) Sel nädalal olen ujulasse jõudnud koguni 3 korral ja plaanis on ka neljas kord. Näonahk on endiselt korras, mis lubab loota peatset prillidega harjutamist. Ahjaa, väga toniseerivalt mõjub ujumisele tööasjadele mõtlemine. Sellistele negatiivsemat sorti. Aeg ja vesi lendav

Vingun natuke. Olen tõelises kultuurinäljas. No tõesti! Valin väga hoolikalt kuhu ja mida vaatama/kuulama minna, et end kaitsta pettumuste eest.  Seetõttu ongi valik neetult kitsuke:( Aga nälg on suur ja järjest kasvab. Kevade saabumine suurendab seda veelgi... Pean tunnistama, et teatrisse ei veena mind juba pikemat aeg minema ei ussi- ega püssirohuga. Pirts olen! ja mitte mina üksi, vaid ka kaasa... Meil on õnneks sarnased kultuuriaistingud. ~ 1 kuu tagasi Kumu nüüdisaegse graafikanäituselt tulime tagurpidi välja. Šokeerida tahtmine mõjus sedavõrd marginaalselt ja igavalt, et võttis tükiks ajaks taas isu ära kunstinäituseid külastada. Mida minusugused tahaksid? Tahaks esteetilist ja ilusat. Kõrgetasemelist tehnikat. Müstikat. Isiklikult olen tohutult väsinud kolemaailma afišeerimisest. Esiteks seetõttu, et mõnda aega ilmas elanuna olen muu seas ka ilu, õnnetunnet ja armastust kogenud. Miks kunstiloojad seda ei näe, ei tunneta, ei aisti? Miks arvatakse, et inimene tahab teat

Piisab sõõmust kevadõhust, kui asun sarnaselt teiste suguõdedega oma garderoobi revideerima. Midagi rõõmustavalt kevadist pole - kõik on tumedates toonides. Aga ma ei saa ka midagi parata - mulle lihtsalt ei meeldi beezikad, helehallid vms segatud toonid. Kas must või valge... selles on küsimus:) Suveriietega on teine asi - õhuke kangas veab ka kirkamad toonid välja. Eesti kevad on teadupärast jahe ja minu arvates toimub omalaadne vägistamine kui heledamad toonid on paksematesse kangastesse kootud. Selline kiiksu-värk. Tumedate tooonidega on jälle see häda, et praktiliselt võimatu on riiulitelt soovitavat riideeset leida ilma et kõike totaalselt segi ei paiska. Seega. Minu kevadine garderoob saab täiendust ilmselt vaid paari superkõrgete Miss Sixty kingade näol (mustad, loomilikult) ja mõne tumedamas toonis pluusi-dzempri vms läbi. Mõni pehmemas toonis huulepulk ilmub tõenäoliselt samuti arsenali... Ahjaa... juuksuris sain väga erilise lõikuse osaliseks (vihje Miss Sixty 10-cm kon