Kõigest ja ei millestki

Ometi midagi kirglikku talvise üldise uina-muina jõuluhelletuste keskele! 2 piletit olemas - üks mulle ja üks aastavahetuse kingiks. Paremat aega Opeth`i tulekuks Eestisse pole olemas - kogu see nutt ja hala majanduslangusest, heategevusest, aasta inimeste valimistest, variserlikest pisarapoetajatest jms kräpist ajab vähemalt mind iiveldama. Selline ja selline ja selline ja selline särts on hoiab vähemalt mind õigel rajal:) Punktuaalne rütm ja vääramatu tehnika pluss looduslapsest solist/kitarrist .

On see vast raamat . Pea iga lõik kõnetas. Pole mõtet ühelgi tsitaadil või ümberjutustamiskatsel. Möönan vaid, et selle raamatuni jõudsin enda jaoks küpsel ajal. Ei lugenud seda spetsiaalselt, vastuste otsimise eesmärgil. Samas sain siiski mitmeid. Ahjaa, kusagil blogisabas (vist Naise ?) kommenteeriti, et kõik inimese poolsed katsed armastust kuidagi verbaliseerida, luhtuvad. Minu arvates on John Fowles `il see õnnestunud.

Õhtul kell 22 paiku taastati elekter. Selleks hetkeks oli mu kodu ilma vooluta olnud 31 tundi. Paras kaos valitses. Tööle ei läinud, sest õigupoolest pidin tööasjus hoopis Tartus olema. Tartusse ma aga ei jõudnud - pühapäeval, kui olin kaasa linna ühele muusikutele olulisele üritusele transportinud, jäin ise lõksu. Tuisuvangi ühtekokku 6 tunniks. Autost väljaspool valitses täielik põrgu, nähtavus kohati olematu. Kodust umbes 8 km kaugusel jäin toppama ahelrongi - minus ees ja üsna pea ka tagapool oli paarkümmend autot abitult ohutulesid vilgutamas. Aeg-ajalt ilmus ja kadus põllu poolelt hiiglasuur sahk, ent kolonn ei hakanud sellegipooles liikuma. Mitte mingisugust infot ei raadiost, ei politsei hädaabinumbrilt ei saanud. Lõpuks sain ühenduse Maanteeameti infotelefoniga, kus vähemalt manitseti autot mitte mahajätma ja sõidukis sees püsima. Lubati tulla päästma (ka sõna lõpuks kasutati) niipea, kui ringteel liiklus kontrolli alla saadud. Olin peas kaalunud läbi juba kõikvõimalikud vari

Tükil ajal pole mul nii toimekat laupäeva olnud. Lumi vist! Sel valgel kohevusel on selline vägi, et jah... - lisaks muudele igapäevastele askeldustele jõudsime kaasaga koos suusatama (eelmine aasta jäi see tegevus kuidagi "vahele"), päevasesse sauna ja tagatipuks veel õhtul Coca-Cola Plazasse uut Bondi vaatama. Metsas on ilmeline ja muideks, täiesti suusakõlbulik pinnas juba. Igatahes, igavesti mõnus liikumisviis - libiseda puhtal, koheval lumel. Ja pärast seda sooja sauna. Leili jahutasin aegamööda maha jaheda Pino Gris`ga. Jumalik! Kui veel mõelda eilsele õhtule lennujaamas, kus armas silmapaar rahva seast eraldus ´ja mulle tulipunase roosi ulatas, siis ... sõnu polegi vaja. Kel täna mittepärisjustselline päev ei olnud, ärge põdege - selliseid päevi ongi elus vähe:) Aga ühel hetkel on nad käes. Kollase ämbri ja Bonzoga

Oi, kuidas ei tahaks asjadest sõltuda, sest ilma nendeta, näe, ei saa! Õigemini - saab küll, aga ajutiselt. Siis hakkad uusi asju muretsema (jajah, täpselt "muretsema"). Istun Luxis hotellitoas ja ootan kadunud pagasit. Vaid üks kord enne olen kohvri kaotanud/taasleidnud. See juhtus mõned aastad tagasi Frankfurdist Münchenisse ümberistumisel. Tundub, et kui ümberistumiste vahe jääb alla tunni, on tõenäosus pagasi kaotamiseks suurem. Tookord olin eriti plindris, sest pidin veel rongiga Alpide suunas reisima - järgmisel päeval hakkas üks NATO kursus, kus enamus osalejaid (i) mehed (ii) vormis mehed. Mina aga olin riietunud üsna sportlikult. Õnneks siiski sain pärast 4 tundi ootamist kohvri kätte... Nüüd tunnen taas puudust... nii paljudest asjadest. Krdi-krt! Pakkisin just seekord mu nunnud papud kaasa ja puha. Nüüd pean paljajalu ringi siblima. Ja mu meigikott! Ei korva seda ka 10 000 krooni. Ja oh... igasugu asju veel on kohvris! Õnneks oli vähemalt Fowles`i Maag lennukis k

Ja ongi 2 nädalat puhkust läbi. Hoolimata sellest, et vahepeal tuli töö tõttu puhkamisse ( isiklikku päevaplaani) paus teha, juhtus uskumatult palju lõõgastavat ja toniseerivat. See ju puhkuse eesmärk ongi. Nii mõnigi hommik magasin mõnuga kümneni-üheteistkümneni. Vist üle 15 aasta tegin Mari kaasabil pärmitainast. Eelkergitusega ja puha. Õhtupooliku jagu küpsetasime seen- ja lihapirukaid, kaneelirulle jm suupoolist. Koos pinginaabriga käisime kooliõel külas tema vastvalminud õhulises elamus, kus kõik oli funktsionaalne, ent sugugi mitte külm ja kiretu. Taaskord üks selline õhtu, mida mäletab kaua-kaua. Kui hea on rääkida inimestega, kellega sarnane lapsepõlv, taustsüsteem! Isegi lasteaiapiltideni jõudsime välja:) Ja meenusid, mida ühe või teise klõpsu ajal keegi tundis või mõtles. Kooliõde pühendas meid ka pisut oma elukutse saladustesse. Vaadatas jooniseid ja visandeid tulevasest teatritükist - uskumatu, et teatri valmimise protsess nii mitmekihiline ja liigestest lahtivõetud on! E.

Ühes sünnipäeva seltskonnas tuli naistevahelises vestlusringis teemaks ilulõikused. Nojah, enamus kohviringis istujatest olid maagilise neljakümne lävendi ületanud ja lõppeks vaja ju seisukoht ka selles punktis kujundada... Seltskonnas olid kaks naist, kes mõned operatsioonid läbinud. Üks neist töötab ka ise ilukliinikus. No mis ma ütlen - mõlemad nägid väga head välja. Ja mis peamine - rahulolevad. Seda rahulolu neist sõna otseses mõttes kiirgas:) Mulle väga meeldis ühe naise seisukoht. Nimelt ütles ta, et oma välimuses lõigata/parendada tuleks seda, mille aadressil siiani komplimente oled saanud. Vaid seetõttu on mõttekas operatsioon ette võtta. Muidugi on see valus ja nõuab kannatlikkust . Ent ikka see igivana ütlus, et ilu nõuab ohvreid. Kurtsin ka talle, et peale 40-ndat on mul tõeline identiteedikriis. Kõik tundub nagu olnud olevat jne. Ja et sõna otseses mõttes kardan vananemist ja kõike, mis sellega kaasas käib. Ta naeratas elutargalt ja sõnas, et kõlab küll klišeena, ent inime

Puhkuse ajal planeeritavatesse tegevustesse arvestasin ka ühe õhtu, kus tahaksin liialdada. Unustada korraks kõik argise ja lihtsalt teha üks download. No vot... ja eile tegingi seda. Kõik märgid viitasid, et on "parim päev banaanikala püügiks":) Et siis... aeg veiniga liialdamiseks oli küps. * Viru Keskuses kaasat oodates ja aega parajaks tehes kohtusin hea ekskolleegiga. Juttu jätkus kauemaks. Klaas valget Soave`t *Õhtuöök Controvento`s kus carpaccio kõrvale hoopis Montese cabernet/carmenere segu võtsin. Kaks klaasi. Teemad kõikusid juba seinast seina - Theo haigusest kuni suhete klaarimiseni. Aga õhtusöök lõppes leplikult:) * Clazz. Siin kohtusime üllatuslikult A.-ga, kes tähistas x konverentsi lõppu kolleegidega Islandilt. Kuna paar neist olid IT-taustaga, siis... juttu jätkus kauemaks. Hennesy V.S.O.P - vist kaks. Pluss veel valget veini "ühiskatlast". * Kell oli vist 2, kui avastasin end kogu seltskonnaga Woodstockist. Kohe uksel, põrkasin kokku oma suure iid

Naise blogis kommenteerib söakalt keegi Iseolija. Kaasamõtlemine ja kommenteerimine on blogimise juures tervitatav nähtus. Loomulikult ei pea kommentaarid kirjutajale takka kiitma jne, ent eks kõik, kes avalikku blogi peavad, on kokkupuutunud ka torgetega, mida eriarvamusel olev lugeja maha püüab jätta. Iseolija kommentaarid on huvitavad ja süvitsiminevad. Naise juures miskipärast eriti. Nii palju, et tekib kahlus - tegu võib olla vana tuttavaga, kes blogija eluolu küllalt hästi tunneb. Päris jube ilming tegelikult. Blogid siin oma maailmapildist ja muutustest su elukorralduses ja eneses, kui ilmub keegi, kes "su ära tunneb" ja kes sind hoopis teises olukorras mäletab. Ja vastavalt sellele oma mälupildile sind paika panema asub. Mina vist põgeneks koheselt suletud uste taha:) Aga jah, Iseolija suhtes tekkis huvi. Guugeldasin tema kohta (uudishimulik nagu ma olen :) ja ... tundub, et tema spetsialiteediks ongi eneselahkamisega tegelevate naisblogijate abistamine süvitsiminek

Niih, nüüd olen täiesti lõplikult ja tagasipöördumatult blond. Vist. Eile sain mulle sobiva ja professionaalse juuksurikätt tunda. Inimene, kes kogu seansi vältel rääkis minu juustest ja mismoodi neid paremini hooldada. Oo, kui hea tunne oli! Tähelepanu- ja hoolitusvajadus... Aga see soe ja kirgas toon meeldib mulle väga. Valgustab mu väsinud ja kurblikku nägu. Niimoodi mu kaasa just ütleski. Vähemalt oli seekord märgata, et juuksuris käisin. Puhkus areneb jõudsalt. Täna võtan ette aiatamise. Juurin välja päevalilled, mille õitseaeg tänavu oli üsna napp. Liiga hilja said nad "valmis". Seevastu olen kasvhoonest saanud vaatet 2 saaki tomateid. Oktoobris alguses alles õige tomatiuputus algas. Maitsvad ja magusad. Ilma ühegi defektita. Ja mis peamine - null protsent kemikaale. Tänu Mozartile ja Theole. Tulbisibulad suskasin juba mõni aeg tagasi mulda. Sel aastal ka hulgaliselt krookuseid ja nartsisse. Aprilli-mais loodan õitemerd. Saan oma kujutlustele taas voli anda. Sel aasta

U. mul on üks ilus värviline uudis!:) Nimelt... meile on saabunud kass. Talli. Imestasin juba mõni aeg tagasi, et hiiri on vähem ringi sibamas. Eile, hobustele heina hangutades, hüppas hallivöödiline kassike heintelt alla ja lidus nurga taha. Hiljem silmasin teda teel istumas ja üksisilmi hobuseid piidlemas. Ikka jupp aega istus. Huvitav, mis mõtteid ta mõlgutas? Igatahes, õhtuseid tallitöid tehes, nägin teda taas. Ta on arglik ja poolmetsik tubli kiisu, kes oma kõhutäit ei jäta saatuse hooleks. Ja nii ta sobiva jahipaiga leidiski. Ühtlasi ka vana tugitooli, mis heinte vahel - hea pehme ja kuiv pesapaik. Ligineda ta endale ilmselt ei lase. Hirmus sõpradega suhtlemistuju on. Moosisin just MOTT -i msn-is. Noh et lähme veinitama ometigi. Nojah, aga nüüd meenus, et juuksurisse oleks vaja minna jne. Pärast Mariani lahkumist ei taha ükski juuksevärv enam peas püsida:)

Õpetus: Anna meem edasi 4-le blogipidajale, kelle vastuseid tahad lugeda. Viita blogile, kellelt said meemikutse ja teata blogipidajale, kellele teatepulga edasi andsid. Mina sain meemi kutse Sjgelle käest. MITTE IIALGI! meem, 2 x 4 küsimust. 1. KIRJUTA 4 TEGEVUST, MIDA SA MITTE IIALGI EI TEEKS . - ei roniks mäe tippu (siia alla kuuluvad ka teised kõrgusekartusega seonduvad tegevused) - ei ütleks lahti oma vanematest - ei hülgaks oma last - ei anna alla olukorras, kus on lootust 2. KUS SA MITTE IIALGI EI TAHAKS ELADA? - kõrghoones - igijää ja lume piirkonnas - mägedes (ma vist kukuks alla:) - ülerahvastatud ühetoalises korteris 3. MIDA SA MITTE IIALGI EI SÖÖKS? - austreid - rohutirtse - kassi-, koeraliha - kõrvitsat 4. KELLENA SA IIALGI EI TÖÖTAKS? - timukana - programmeerijana - turvamehena kaupluses - kriby, herabalife jne pähemäärijna 5. MILLIST RIIDEESET SA IIALGI EI KANNAKS? Uhh, see on raske. Riideesemeid, mille abil oma vanust püüan varjata, vast. 6. KELLEGA SA MITTE MINGI

Miks su blogi viimasel ajal nii tumedates värvides on? - küsis mu hea tuttav msn-s. Endale tegelikult ei tundu tume:) Võib-olla olen kehv maalikunstnik sõnades ja pole erilist rõhku pannud värvide viimistlemisele... Mingi muutus on küll toimunud. Meeleolu ei kõigu enam nagu vanasti - üles-alla. Õige pikalt olen olnud omalaadses rahus või ... teadmises ja ei rapsi enam umbropsu. Parim tagasiside on see, et inimsuhted on läinud oluliselt sujuvamaks. Nii kollegiaalsed, võhivõõrad kui ka perekondlikud. Tõenäoliselt ei parane ma oma impulsiivsusest eales. Ent siiski - püüan (tõesti väga!) süveneda, enne kui midagi välja plartsatan. Samas - eks ole kiirreageerimist vajavaid olukordi ning siis - "täältä pesee...". Mõtlen eelkõige tööd. Ent ka siis, kui keegi pahatahtlik on, ei pööra ma teist põske ette. See-eest kuulan ma värvilist ja helget muusikat. Kahjuks tuubist ei leidnud, aga lugu ise on see.

Habras osutus nii hapraks, et varises kokku pärast esimest sügiskülma... Tegelikult... Arvatakse, et inimesed muutuvad eakamaks saades leplikumaks. Et nurgad saavad lihvitud ja ollakse vastuvõtlikum. Umbes nii, et "kuniks elu!" Võib-olla ühiskondlike vaadete poolest, tõepoolest. Veendunud radikaalist võib saada liberaal jne. Aga isiklikul pinnal? Pigem OMAd põhimõtted kindlustuvad. Ja õpid nende üle valvama ja mööndusi mitte tegema. Kiiret ju pole. Vajadus pealiskaudsuse järele on kadunud. Nädalavahetus tuttavate seltsis oli imetore. Oleme sarnase tausta ja väärtushinnangutega. Nautlesime samu asju. Pühapäeval näiteks, pidas kogu seltskond vajalikuks metsa jalutama minna:) Muide, selle sügise hitt on lehter-kukeseen . Kaasa korjas neid ohtralt - Lahemaal kasvab neid nii, et niida või vikatiga. Töötlus on samuti lihtne - korjatud seened tuleb paberi peal 2-3 päeva kribalateks kuivatada. Hiljem, toidu juurde lisades, lihtsalt kuum vesi peale - ja voila! Imehea aromaatse maitse

Täna on meil au võõrustada Eesti rockipeere:) Olgu siis selle sündmuse märgistamiseks üks teemakohane lugu. See ka mu üks lemmikuid Ozzy Osbourne`lt. Tolleagne video on samuti lahe. Ozzy`l on soeng ja puha.