Oi, kuidas ei tahaks asjadest sõltuda, sest ilma nendeta, näe, ei saa! Õigemini - saab küll, aga ajutiselt. Siis hakkad uusi asju muretsema (jajah, täpselt "muretsema").
Istun Luxis hotellitoas ja ootan kadunud pagasit. Vaid üks kord enne olen kohvri kaotanud/taasleidnud. See juhtus mõned aastad tagasi Frankfurdist Münchenisse ümberistumisel. Tundub, et kui ümberistumiste vahe jääb alla tunni, on tõenäosus pagasi kaotamiseks suurem. Tookord olin eriti plindris, sest pidin veel rongiga Alpide suunas reisima - järgmisel päeval hakkas üks NATO kursus, kus enamus osalejaid (i) mehed (ii) vormis mehed. Mina aga olin riietunud üsna sportlikult. Õnneks siiski sain pärast 4 tundi ootamist kohvri kätte...
Nüüd tunnen taas puudust... nii paljudest asjadest. Krdi-krt! Pakkisin just seekord mu nunnud papud kaasa ja puha. Nüüd pean paljajalu ringi siblima. Ja mu meigikott! Ei korva seda ka 10 000 krooni. Ja oh... igasugu asju veel on kohvris! Õnneks oli vähemalt Fowles`i Maag lennukis kaasas. Lugesin. Ahnelt. Eriti sellest "olemasolemise kirest".
Ilm on siin kena, hommikune sombusus on asendunud päikselise ilmaga. Passin (tudun) veel tunni jagu ja siis palun administraatoril passimise üle võtta ja siirdun väiksele jalutuskäigule. Luxembourg on imeilus linn - balsam hingele:)
Siit moraal, tuleb hoolsamalt läbi mõelda, mida võtta, mida jätta - ja kõik käsipagasisse tsekkida. Et ikka vähem asju. Turvatunne tuleb kuidagi teistmoodi tekitada.
Istun Luxis hotellitoas ja ootan kadunud pagasit. Vaid üks kord enne olen kohvri kaotanud/taasleidnud. See juhtus mõned aastad tagasi Frankfurdist Münchenisse ümberistumisel. Tundub, et kui ümberistumiste vahe jääb alla tunni, on tõenäosus pagasi kaotamiseks suurem. Tookord olin eriti plindris, sest pidin veel rongiga Alpide suunas reisima - järgmisel päeval hakkas üks NATO kursus, kus enamus osalejaid (i) mehed (ii) vormis mehed. Mina aga olin riietunud üsna sportlikult. Õnneks siiski sain pärast 4 tundi ootamist kohvri kätte...
Nüüd tunnen taas puudust... nii paljudest asjadest. Krdi-krt! Pakkisin just seekord mu nunnud papud kaasa ja puha. Nüüd pean paljajalu ringi siblima. Ja mu meigikott! Ei korva seda ka 10 000 krooni. Ja oh... igasugu asju veel on kohvris! Õnneks oli vähemalt Fowles`i Maag lennukis kaasas. Lugesin. Ahnelt. Eriti sellest "olemasolemise kirest".
Ilm on siin kena, hommikune sombusus on asendunud päikselise ilmaga. Passin (tudun) veel tunni jagu ja siis palun administraatoril passimise üle võtta ja siirdun väiksele jalutuskäigule. Luxembourg on imeilus linn - balsam hingele:)
Siit moraal, tuleb hoolsamalt läbi mõelda, mida võtta, mida jätta - ja kõik käsipagasisse tsekkida. Et ikka vähem asju. Turvatunne tuleb kuidagi teistmoodi tekitada.
Comments