Ilmastik on õnneks veel selline, mis lubab aias toimetada. Esimene lumi sulab ju alati ära. Nii saigi sel sügisel ligi 50 tulvisibulat maasse torgatud, osa sain soodsalt Valmiera depoost, osa Hansaplantist ja 30 sibulat annetas K. ema. Maasikapeenart laiendasin - taimi juurde ei istutanud, ent mässasin pealetungiva murukamaraga. Oma ema antud küüslauguseeme sai ka maha. Koerad saadavad kõiki mu õuetoimetusi. Kui kaevan mina, siis teevad seda nemadki. Hobud kogunevad aiaäärsesse - neil on omad huvid mängus - õunad, muidugi. Mõnus on askeldada, kui aeg otseselt peale ei sunni...veel mittte. Kui vaid seda võimalust jätkuks... Olen sageli Thelale mõelnud. Me ei kohtunud päriselus, ent ometi tunnetan lähedust ja mõistmist. Isegi kirumise (kirja)toon on meil sarnane. Loen ta mõtteist ja tegemistest ning tundub nagu oleks ta ikka olemas. Käisin koolikokkutulekul. Naerukortsud, heldimuspisarad.... klassiruum tundus kuidagi nii väike. Klassikaaslased olid kõik äratuntavad, koolik