Kõigest ja ei millestki

Sügisvihmade aeg on alanud. Suvi on möödunud nagu unenägu.. üks viiv.  Kuidagi nukker olemine. Tajun, et mitmed tunnevad sama. Suve lõpp ja sügisvihmade algus toob ikka korraks esile elu kordumatuse ja kaduvuse ängi. Pistan rinda oma üleminekueast? tulenevate meeleoludega. Blogi lugemine mõjub ses mõttes hästi, et eelnevatel aastatel on enam-vähem samal ajal sama "kass".  Tema ikka püüab... meeleolu ülevalt hoida. Rõõmu üles leida. Vahepeal tundubki kõik laabuvat - näen päikeseloojangu kaunidust, tunnen heameelt, et rulluiskudel seisan-vuhisen ja seentest, mis üheskoos metsast leitud, purkidesse hoidistatud... Aga. Jah. Kõik ikka vaevab vahepeal. Iivelduseni.  Tunne, et kõik teised on head.  Süütunne, et mina olen halb? Konfliktne, mõistmatu ja lammutaja-lahmija? Kass, kes kõnnib omapead? Vahest tundub, et ma ei saagi eales endast üle.... sest. Nii valus on.  Et seda vähem tunda, siis ma pean tegutsema.  Mida vähem ollakse lähedal, seda vähem on ka ko

Mäletan, et nõukaajal oli kombeks valida kooli popimat tüdrukut ja poissi.  Valituks osutusid tavaliselt need, kes komsomolirakukeses tegevad, rahvast tantsisid (mu sünnikodus oli rahvatants väga suures aus) jne. Mina taoliste tegevustega silma ei paistnud, sest vaba aeg kulus kergejõustiku  (tõkkejooks:) ja  klaveriõpingutele muusikakoolis. Pigem sissepoole suunatud tegevused kui väljapoole. Jah, võitsin võistlustel, sain diplomeid ja vimpleid. Ja klaverimänguski läks kohati päris hästi - mind valiti lastekodulastele pühendatud kontserdil esinema :). Mäletan, et esineda lubati erandkorras koolivormivabalt. Roheline kleit, mida sel puhul kandsin, on mällu sööbinud... Mis taoliste aastalõpu TOPide eesmärk võiks olla? Et tunda end motiveerituna ja väärtuslikuna? Aga keegi (enamus)  tunneb end siis ju mitte nii väärtusliku ja motiveerituna? Miks ja kellele see vajalik on? Võib-olla on tegu lihtsalt vana ja mugava formaadiga, et "linnukest" kirja saada - nän-näe,

Eks igaüks on kokku puutunud hetkelise masendustundega, mis tekib kui laekunud palganumbrist hakata tegema mahaarvamisi arvete maksmise näol. Ilus summa kahaneb ja mitte vähe... Ikka üsna pikka aega hoolitses enamiku arvete maksmise eest abikaasa, ent kuna oleme hakanud "uusi teenuseid" tarbima näiteks pangalaenu näol, siis on kasvanud ka maksekoormus, mistõttu oleme püsikulud enam-vähem poolitanud. See tähendab seda, et sõltume teineteisest täiega. Tegelikult ka... üllatav, ent selline "jagamine" on meid vaataet isegi teatud mõttes lähedasemaks teinud. Vastutus. Kaasalöömine ühises ürituses. Teineteise ja rahaga arvestamine/arveldamine. Kõlab vist pisut jubedalt, ent ... võrdõiguslikult. Seetõttu pole meil ka tekkinud probleeme naiste- või meestetöödeks liigitamisel. On lihtsalt "mõnus töö", "tüütu töö" või "ropp töö". Nii näiteks teeb mu abikaasa heameelega süüa, sest see on "mõnus töö". Mulle jällegi meeldib vahest triik

Keegi pole meist perfektne, ent... ikkagi häirib. Minu jaoks on mõni asi elementaarne. Näiteks - mitte segada vahele, kui teine inimene räägib. Uskumatu, aga tõsi - ka mõnel teisel inimesel võib olla nutikaid mõtteid. Teine elementaarne oskus läbirääkija/kuulaja "tarkvaras" võiks olla oma näoilmete valitsemisoskus. See on treenitav - kas peegli ees või... miks mitte paluda end mõnel pereliikmel filmida... salaja, seltskonnas olles:) Nii mõndagi kõnekat võib välja kooruda. No ja niisama elementaarne nagu võileiva söömine võiks olla ka "tänamine" , "tervitamine", "vabandamine, kui kedagi millegagi häirid". Aga... nagu ma ütlesin, nobody is perfect . Võib-olla polnud lihtsalt parim päev banaanikala püügiks. Sellised mõtted seoses ühe suure koosoleku/nõukoguga.

Blogosfäär koliseb Gruusia teemast. Ma ei oska end selle teemaga paraku kuidagi suhestada. Märk individualismist? Küllap vist. Mu poliitilist (olematut) vaatenurka kannab mingil määral Jaan Kaplinski arutlus "Kevad kahel rannikul", kus ta end passeistiks tituleerib ja möönab, et tal "... on sügav kahtlus selles, kas puu otsast allatulek oli tark tegu". See on veidike laialivalguv, ent sõnastab minu jaoks väga hästi inimkonna eksistentsi mõtte(kuse). Sõdade ja relvastatud konfliktide abil püütakse nappe ressursse ümber jagada, olenemata riigikorrast, mis selle ümberjagamise tulemusena kehtestatakse. No ja muidugi on ka erineva reeglid, mille abil sõjasaak ümberjaotatakse. Võrreldavad infosüsteemile juurdepääsuõiguste jagamisega (vastavalt gruppidele ja rollidele:).Kannatajapooleks enamasti tsiviilelanikkond, kui kõige haavatavam ja kaitsetum. Inimese peamistes käitumismaneerides pärast puu otsast allatulekut pole seega just palju muutunud. Hirmutunne ja OMA varude k