Kõigest ja ei millestki

Olen seda lugu ikka kuulanud Jaagu, mitte C.Richardi esituses. Imeilus fraseerimine ja tema eriline vibraato. Jaak Joala esitatud muusika jääb alatiseks mälestustesse. Tema muhe ja soe inimeseks olemine samuti. Väärikas artist, kes oskas õigel ajal lava jätta.  Kahju, et ta vabadus ja iseenda jaoks olemise aeg lühikeseks jäi. Kerget lendu!

Eestis on teenuse osutamisega nii nagu on. "Väljas" söömas- joomas käies kohtab järjest sagedamini meeldiva teenindust. Vähemalt mul on vedanud - kehva teeninduse pärast pole lahkuma pidanud või mõru maitset suhu jäänud. Hoopis teine asi muude teenuste osutamisega. Näiteks poes. Näiteks kohaliku omavalitsuse pakutavad avalikud teenused. Näiteks pangas. Näiteks... Näiteid halvast teenindusest on nii palju, et vägisi hakkad mõtlema, et tahaks ära. Või tükil ajal mitte enam ühtegi teenust tarbida. Vältida, kaugeneda, põgeneda. Ja ometigi on teenuse osutajad me oma Eesti inimesed. Needsamad, kes suvel lauluväljaku üleujutasid. Aga ärgem hakakem teenuseosutajateks, kui jaksu pole. Hakakem direktoriks, pankuriks või akadeemikuks. Või firmajuhiks. Või sportlaseks ... Neilt ei oodata elementaarset suhtlemisviisakust ja empaatiat oma klientide suhtes. Aga müüjatelt, telleritelt, omavalitsuse ametnikelt jne jne oodatakse seda küll. Teenusosutamine pole ju midagi häbiväär

Taluostust ja kapitaalremondist saadik ei ole me suuremaid ehitustöid eluruumides ette võtnud. Nojah, talliehitus jäi aastasse 2006. Kapitaalremont toimus ajavahemikul 2002-2005. Saunamaja kaminaruumist sadularuumi ümberehitustööd tegime paar aastat tagasi. Siis avastasime ka, et üsna pea on vaja midagi ette võtta nii katuse kui fassaadiga. Ehitamine nõuab, teadagi, ressursse. Abikaasale tuligi väike "rahasüst", mistõttu õnnestus tänavu ette võtta saunamaja kapitaalremont. Tänud naabrimehe soovitusele (jah, meil on nüüd hiiglama tore naabrimees! - me küll ei näe teda igapäevaselt, ent hobused näevad, sest kopli piir läheb peaaegu tema hoovini välja) leidsime suurepärase ehitusmehe.  Kaasa ise lööb ka ehitustöös kõvasti kaasa:) Tulemused on silmaga näha - paari nädalaga on hoone vana fassaad lammutatud, vana katus (millest tõepoolest juba läbi astuda oli võimalik) uue vastu välja vahetatud ja hetkel on käsil välisvoodri alune soojustus. Sel nädalavahetusel võtsime aken

Õige mitu postitust on oma aega oodanud, et siis taas draftide hõlma vajuda.  Uued hetked, emotsioonid varisevad peale. Viimane nädal on möödunud autopiloodil: kodu->töö->trenn->kodu. Saatjaks nohune nina ja kipitav kurk. Sestap tunnen tänasel reedel end kuidagi tühjalt. Füüsis ja vaim on tasalülituse režiimil. Pärast neljapäevast balleti+venitusmaratoni, mis lõppeb 21 paiku õhtul, on tunne et tahakski matile lebama jääda. Tundub, et treeningkaaslastel on sama tundmus. Keegi ei kippunud eile krapsti! üles tõusma. Tööd olen viimasel ajal erilise hasardiga teinud, ei teagi miks... Minu tööd ei saa mõõta, ent küllap olen tajunud abi ja nõu vajajate tänulikke pilke või lihtsalt sooja ja sõbralikku suhtumist. See teeb meele rõõmsaks ja motiveerib. Ah, tegelikult ei meeldi mulle sõna "motiveerima" üldsegi mitte.Elu on oluliselt lihtsam - "mida külvad, seda lõikad". Nii kipub olema. Inimsuhete alustõde. Hoidiseid olen teinud. Peamiselt seeni mari