Teenuseosutajad

Eestis on teenuse osutamisega nii nagu on.
"Väljas" söömas- joomas käies kohtab järjest sagedamini meeldiva teenindust. Vähemalt mul on vedanud - kehva teeninduse pärast pole lahkuma pidanud või mõru maitset suhu jäänud.

Hoopis teine asi muude teenuste osutamisega.
Näiteks poes.
Näiteks kohaliku omavalitsuse pakutavad avalikud teenused.
Näiteks pangas.
Näiteks...

Näiteid halvast teenindusest on nii palju, et vägisi hakkad mõtlema, et tahaks ära. Või tükil ajal mitte enam ühtegi teenust tarbida. Vältida, kaugeneda, põgeneda.
Ja ometigi on teenuse osutajad me oma Eesti inimesed.
Needsamad, kes suvel lauluväljaku üleujutasid.

Aga ärgem hakakem teenuseosutajateks, kui jaksu pole. Hakakem direktoriks, pankuriks või akadeemikuks. Või firmajuhiks. Või sportlaseks ...
Neilt ei oodata elementaarset suhtlemisviisakust ja empaatiat oma klientide suhtes. Aga müüjatelt, telleritelt, omavalitsuse ametnikelt jne jne oodatakse seda küll.
Teenusosutamine pole ju midagi häbiväärset või alandavat.
See on teise inimese aitamine. Vähem rääkivaid peasid ja rohkem inimlikke inimesi!