September

Õige mitu postitust on oma aega oodanud, et siis taas draftide hõlma vajuda. 

Uued hetked, emotsioonid varisevad peale.

Viimane nädal on möödunud autopiloodil: kodu->töö->trenn->kodu. Saatjaks nohune nina ja kipitav kurk. Sestap tunnen tänasel reedel end kuidagi tühjalt. Füüsis ja vaim on tasalülituse režiimil.

Pärast neljapäevast balleti+venitusmaratoni, mis lõppeb 21 paiku õhtul, on tunne et tahakski matile lebama jääda. Tundub, et treeningkaaslastel on sama tundmus. Keegi ei kippunud eile krapsti! üles tõusma.

Tööd olen viimasel ajal erilise hasardiga teinud, ei teagi miks... Minu tööd ei saa mõõta, ent küllap olen tajunud abi ja nõu vajajate tänulikke pilke või lihtsalt sooja ja sõbralikku suhtumist. See teeb meele rõõmsaks ja motiveerib.

Ah, tegelikult ei meeldi mulle sõna "motiveerima" üldsegi mitte.Elu on oluliselt lihtsam - "mida külvad, seda lõikad". Nii kipub olema. Inimsuhete alustõde.

Hoidiseid olen teinud. Peamiselt seeni marineerinud, neid on tänavu tõesti palju. Aga katsetasin ka pirnimoosi-tegu. Proovipurgi avamisel selgus, et jumalik maitse!
Ühe laari kurke tegin. Kui vähegi jaksan, teen ühe veel. Ka tomatid vajavad realiseerimist - ehk sel nädalal? Põldmarjamoosi võiks ka mõned purgid koguda .- nii hea on koos kreeka jogurtiga hommikut alustada.

Sel suvel olen kohanud mitut head tuttavat minevikust, kellega aastaid teed ristunud pole. Heameel on näha olnud. Olen kiita saanud, et kuidagi särav olen.

Eks tule nädalavahetusest sära üles leida. 

Mõnusad udupehmed ööd aitavad ehk.