Skip to main content

Üks kaunis unistus...

... lendas tuulde. Inetute sõnade saatel.
Kummaline kergendus ja kahjutunne.
Vahelduvalt.

Aga Narva-Jõesuu merevesi on nii soe, nii soe.
Lasin end veel  ja mõtetel kanda.
Olin esimest korda. Sillamäel ka.
Keegi ei osanud poes eesti keelt, viiplesin ja ei läinud vene keelel üle.
Lihtsalt ei jaksanud õigeid sõnud meenutada.
Asfalt sulas.
Üks kaunimaid päiseloojanguid. Põhja-rannik nagu Positano.

Tänane Narva-Jõesuu päev meenutas tüdrukupõlve suvehommikud, kus kõige olulisem asi ärgates oli - päike! See tähendas suurt tõenäosust, et isa võtab mind mind mingil ajal külgkorviga motikasse või villisesse ja viib järve ujuma.
Üks hästi kirev lilleline kleit meenus ka - ema oli hommikul läinud kooli katseaeda (olid kunagi  ÜKT tegemise kohad, lihtsalt võrratu idee!) ja mulle toolileenile puhta kleidi valmis pannud.

Suvi, võrratute mälestuste tootja!



Comments