Sahmimised

Jälle nädal läinud.

Halb olemine. 

Nii nagu ühel tuttavalgi. 

Temal küll peaks hetkeks kõik normis olema, ent ütles täiskarsklasena, et kohati on "kassid" hullemad kui juues.

Kevad on tugevatele. Just. 

Sest kuidas muidu seda kõike endasse ahmida jõuda...iga päev muutub midagi... ei taha ilma jääda, maha magada. Sest tead - järgmine kord tuleb alles aasta pärast. 

Emotsioonide uputusega haakumise oskus tundubki hetkel suurim väljakutse olevat.

Aga küllap kuidagi ikka.

Olen taimedega aiatanud. Tänu Thelale hoian iga isendit ja rõõmustan südamest, kui näen et keegi on talve jõudsasti üle elanud ning end eriti puhevile lükanud. On ka kadusid - tundub, et mu 2 tulipunast roosi "Piano" on  piano pianissimo unne suikunud.

Aga ma ei kiirusta neid välja juurima. Ehk siiski.

Igatahes - laupäeva/pühapäevaga sain aiatamisega enam-vähem ühele poole. Külv on tehtud ja igaaastased istutustööd järje peal.

Nädalavahetusel sai üks koogitegu tehtud. Esmakordselt elus pardimunadega rabarberikook. Imemaitsev ja sõltuvust tekitav. Pointe`võib sedasi unustada :)

Üks huvitav köögikatsetus on mul veelgi olnud - hankisin endale leivaküpsetusmasina ning lõpuks ometi (läbi mitmekordse ebaõnnestumise) olen kodustanud ühe retsepti. See pole üldsegi lihtne, leida õige konsistents, kaal ja jahu. Aga nüüd on ta olemas, et jääda. Igal nädalavahetusel täitub taluköök magusa lõhnaga. Idülliline, eks ole. Nagu päris. Electroluxi masin, kes tahab nippe, küsige, Mul ta nüüd taltsutatud, vähemalt küpsetamise osas. Kuigi... ka moosi pidavat saama teha.

Pilte kah!

Suur Sõber

Peidus

Betty on varjus

Varjud