Mul on uus soeng. Tume ja lühike. Mulle meeldib, sest see olen mina...
Pealegi, kuidagi uskumatult kergelt läheb. Suisa tähelepandamatult, v.a. et balletikaaslased märkasid muudatust juba esimese 3 kg kadumisel. Trikoovoorud ju. Täna aga ütles üks mu meeskolleeg,kes paar nädalat puhkusereisil viibis, et ei tundnud mind selja tagant ära... et mida ma ometi teen, et nii lühikese ajaga muutunud olen.
Blondeerinud olen miski 10 aastat ja see ikkagi ei olnud väga minulik, mõistsin seda taastunud brünetina.
Ja siis... möödunud paari kuuga olen 7 kg kergem. Jah, tean et natsa paljuvõitu olen kergenenud, ent ma ei saa miskit parata - soov sügiseks varvaskingadele tõusta on nii suur...
Pealegi, kuidagi uskumatult kergelt läheb. Suisa tähelepandamatult, v.a. et balletikaaslased märkasid muudatust juba esimese 3 kg kadumisel. Trikoovoorud ju. Täna aga ütles üks mu meeskolleeg,kes paar nädalat puhkusereisil viibis, et ei tundnud mind selja tagant ära... et mida ma ometi teen, et nii lühikese ajaga muutunud olen.
Mis ja kuidas?
Vähendasin lihtsalt toidukoguseid, teisisõnu - lihtsalt ei unusta end sööma. Nojah, magusat ei tarbi peale mee suurt miskit ja üleüldse, püüan mitte lihtsalt kõhtu täita, vaid naudin erinevaid maitseid. Siit ja sealt natuke. TAI leht oli ka suuresti abiks. Vaid esimene nädal oli harjumatu ning näljatunnet täis. Edasi enam üldse mitte. Ei ole suuresti millestki loobuma pidanud.. isegi veinireedetest mitte.
Vahest on peale ägedamat treeningtundi küll kerge pööritus, ent seda vaid juhtudel, kui olen veepudeli maha unustanud. Ise olen väga rahul, sest nüüd ütleb ka peegel, et olen seesama naine, kellena end mäletan olnud olevat. Selsinatsel maamunal.
Comments