Tomat on mu lemmik köögivili. Sestap olen maale siirdumisest alates püüdnud neid kasvatada. Kerge see pole, sest ilma hooldamiseta valmib saak kas väga hilja või siis trügib mingi haigus (tipumädanik!) neid ründama. Oma aias valminud tomatist aga paremat pole. Ei anna võrreldagi supermarketist pärit suguvendadega!Mu isa on juba staažikas tomatkasvataja ja temalt pärinevad ka vajalikud teadmised ja nipid. Tomatitaimed tuleb üsna pea pärast juurdumist üles siduda ning kujundada ta "võra" kaheharuliseks. See tähendab seda, et kõik lisakasvud tuleks ära lõikuda. Eesti päiksevaeses suves on see üks võimalusi tomatikobareid kasvatada nii, et ka päike neid punaseks jõuaks värvida. Nimoodi ei kulu taime jõud kasvude ajamisele, vaid saagi valmimisele.
Tomat ei taha väga sagedast kastmist - maksimaalselt 2 korda nädalas, aga siis korralikult üleujutada. Vett ei tohiks pritsida lehtedele ja viljadele, vaid ainult juurepessa. Kel pole hobusesõnnikut käepärast nagu mul, siis tuleks saagi otsa tulekul pisut kasta ka vedelväetisega - see kiirendab saagi valmimist. Noh, pean rõõmuga tunnistama, et tänu hobudele on mul täielik maheaiapidamine:)
Enim meeldib mulle tomatit manustada musta leiva peal, soola ja pipraga. Aga viimastel aastatel olen avastanud ka basiiliku, tomati, balsamico salati. Lihtsalt, lõikan tomatid ratasteks, pisut soola, basiiliku lehed raputan peale ja pigistan balsamicoga üle. Mmmm. Maiustasin just
Õhtu tõotab kaunist balletielamust. Nagu ka järgmised õhtud ooperit nautides. Loodetavasti ei saa gurmeeürgistust:)
Comments