Skip to main content

Vanasõna

Mäletan kooliajast, et tuleb eristada kõnekäändu ja vanasõna. Näiteks "Tasa sõuad, kaugele jõuad" on kõnekäänd või siis "Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad"...
Kipub nii olema, et rohkem teatakse kõnekäände, mis seltskonnast seltskonnale pärandatakse. Vanasõnu on "liikvel" oluliselt vähem.

Mul on kaasas olnud üks vanasõna. Selle andis mulle edasi mu ema. Olen seda ka oma pojale õpetanud - niiet, järjepidevus on olemas. Tegemist on Hiina vanasõnaga ja see kõlab järgmiselt: "Talupoeg, aita ennast ise!". Lühike ja õpetlik. Ime küll, aga mulle on sellest vähesest vahest aidanud. Siis, kui tundub et kõik ilmahädad sind piirama tulnud ja maad on võtnud letargiline jõuetus. Või viha.

Selle posituse tingis Naine:)

Comments

Anonymous said…
Tänud! Igatahes siiajuurde pean Sind kiitma siia blogisse lisatud profiilifoto eest - see tõeline näkk lõviga:) Igavesti meeleolukas pilt!
Heli said…
Üritan niimoodi väljendada protesti päikseliste ilmade lõppemise vastu. Bonham on ses suhtes kummaline koer - endal on tal jube palav, ent pruugib mul ametlikult päevitama hakata, kui ta end minu kõrvale sätib. Et ta sabaga mind pidevalt kinni ei kataks, olengi sunnitud maapinnast kõrgemale ronima.