Vanasõna

Mäletan kooliajast, et tuleb eristada kõnekäändu ja vanasõna. Näiteks "Tasa sõuad, kaugele jõuad" on kõnekäänd või siis "Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad"...
Kipub nii olema, et rohkem teatakse kõnekäände, mis seltskonnast seltskonnale pärandatakse. Vanasõnu on "liikvel" oluliselt vähem.

Mul on kaasas olnud üks vanasõna. Selle andis mulle edasi mu ema. Olen seda ka oma pojale õpetanud - niiet, järjepidevus on olemas. Tegemist on Hiina vanasõnaga ja see kõlab järgmiselt: "Talupoeg, aita ennast ise!". Lühike ja õpetlik. Ime küll, aga mulle on sellest vähesest vahest aidanud. Siis, kui tundub et kõik ilmahädad sind piirama tulnud ja maad on võtnud letargiline jõuetus. Või viha.

Selle posituse tingis Naine:)