Virtuaalelu

Eks see ole üks äraleierdatud teema ja muidu ei kirjutakst sellest poolt sõnagi.... kui vaid tunneksin, et see mind ei puuduta. Aga puudutab ja järjest enam.

Kiirenev ajakulg soosib inimsuhete ülekandumist virtuaalkeskkonda. Ühtpidi on see võimalus üsnagi anonüümselt elada välja tundeid, mis küll olemas, ent mis päriselus ühel või teisel moel ei õnnestu-ei rakendu. Teisalt, alati säilub võimalus kõrvale-välja astumiseks. Üsnagi lihtsal moel - arvutikaas kaas klõpsatab kinni või monitor lülitatakse kinni. Kuivõrd "valutult" see õnnestub, see sõltub sellest, mida bittide ja baitide jadana endast võrgumaailma mahajäetud. Mõni inimene suudab liigutada ja panna enda järele (virtuaal)igatsust tundma. Nii näiteks jõutakse mu blogisse seniajani tunnussõna "karikate emand" abil, olgugi et ta lõpetas blogimise juba kevadel.

Mul on tekkinud häid virtuaalsõpru. Julgen neid just niimoodi tituleerida, sest olgugi et mõnega neist oleme ka päriselus kohtunud, jääb nende ja minu vaheliseks seoseks just virtuaalselt tekkinud turvatunne. Sarnased mõtted. Sarnased tundmused. Meile, põhjamaalastele, pole just palju antud võõraste hingede mõistmis- ja lugemisoskust. Ja demonstreerimisoskust samuti mitte. Mis saab parem olla, kui avada endast killukesi teistpool arvutiekraani.

Nagu näete, kirjutan virtuaalelust peamiselt positiivse alatooniga. Tegelikult on ju täiesti olemas ka varjupool. Peamine vast vaba aja ülekandmine võrgukeskkonda. Võrk nagu püünis, kuhu võid kleepuda ja takerduda tundideks. Mida selle ajaga kõike korda saata suudaks! Ja päriselt.
Mitte mängult. Tunded võivad ju vohada, ent miski ei asenda elus pilke, puudutusi.... flesh and blood - see on elu ja elusolemine! Ja seda kõik virtuaalelu elajad varem või hiljem ka tunnetavad.
Tegelikult on taoline "virtuaalelu" koguaeg olemas olnud. On ju piisavalt inimesi, kes samastanud end raamatu- ja filmitegelastega, seebika kangelastega jne. Ka sellised "mängud" on põgenemised irreaalsusesse ning võivad väldata igas päevas tunde. Kindlasti ei ole taolised "samastamised" jõukohased igale ühele. Pigem on tegemist kõikide elamisvõimaluste puudumistest tulenevate vastuste otsimisega. Vastuse võib saada, elades teise rolli sisse... Võib, aga ei pruugi. Aga proovima ju peab.

Õnneks on alati valikuvõimalus ja piisab lihtsalt väljuda oma turvalisest keskkonnast (mina blogin enamasti voodis:) ja seesama päriselu on käeulatuses. Samas aga... enamalt jaolt ja enamusele siiski kättesaamatu.