Skip to main content

Üksildane reedeõhtu

Aeg lõpetada vaikus ning blogimisel taas hea maitsta lasta. Vaikida oli... hea. Abistas blogimissõltuvusest ülesaamist ning lasi rahulikult nappe suveilmu nautida. Viimasest sissekandest on 3 nädalat möödas. Kolm nädalat, millesse mahtus palju. Esmakordsest sellesuvisest meremõnude nautimisest kuni südantliigutavate külaskäikudeni välja.

Üks armas pilt saadab mind siiani. Vennatütre päevasündmustest uneõhetuses lapsenägu padjalt vastu vaatamas - head ööd, tädi Heli! Jah, vennatütrega koosveedetud aeg oli kahtlemata selle suve väärtuslikeimad hetked. Ununema hakkav süütult puhas maailm, kus ainsateks hirmudeks täiskasvanu läheduse kaotus. Piinlik tunnistada, aga ühes suures kaubanduskeskuses just niimoodi korraks juhtus. Suured pisarad tema ja suur häbi- ja süütunne minu poolt. Kallistus ja naerukõdi ja edaspidi pihk-pihus kõndimine. Esimesed ratsatiirud (tahan veel! - pärast esmasest kõhedusest võitusaamist:), kõikidele pereliikmetele meisterdatud kaardid, patsipunumine (uhh, milline koba olin), Bibi ja Bonhamiga jalutuskäigud, loomaaias kaamelite ja elevantide uudistamine... On, mida mäletada.

Hiiumaal sai käidud. Hoolimata Contus Firmuse mitteesinemisest Kuri Progel, otsustasin viimasel hetkel siiski minna. Kava oli nõrgem, kui eelmistel aastatel, ent see polnudki oluline. Hea oli kulgeda üksi, omas rütmis ja ajaarvamises.

Tööd sai tehtud, nii ametlikku kui aiatamist. Tomatid on tänutäheks lõpuks ometi punastama hakanud. Tänud ka blogisõber Leelo`le, kes džunglimetsas rajaleidmisel abiks oli:)

Augustikuu on mulle alati meeldinud. Aeg, mil päevased ja öised temperatuurid ühtlaseks sulavad. Võrkkiik ja majaesine varjualune on mu lemmikkohad, kus vihmasabinat kuulata. Üks sokk käib õhtuti julgelt aiataguses kaerapõllus, võimsa sarved reetlikult püsti. Lubab end häirimatult vaadelda.

Olen hakanud järjest enam nautima neid hetki, mil olen üksi kodus. Küllap minuealised naised teavad seda tunnet, kui puhtaksküüritud elamises valitseb vaikus ja võimalus teha või süüa seda, mida ise tahad... Ohjah, peatu hetk! Mis ei tähendaks seda, et mõned lärmakamad hetked vähemväärtuslikd oleksid. Järjest enam mõistan, et miski ei asenda laste rõõmsaid kilkeid ja naeru. Rikkus.



Mu blogi lugejatele

Mu blogi oli vahepeal lukus. Ma ei kirjutanud. Lihtsalt... ei olnud sellist tunnet, et tahaks. Seetõttu panin ka "kodust äraoleku ajaks ukse lukku". Juba mõnda aega olen tahtnud blogi ülesehitus pisut muuta. Bloggeri keskkond väga lahke taoliste muudatuste suhtes just pole. Otsustasin tekitada eraldi blogi oma koduloomade jaoks ning muud teemad (muusika ja heietused) suruda teise. Sellise jaotuse tekkimises on osalt süüdi Margus ja Vikki, kes nüüd rahulikult hobuste teema oma feed`ist välja saavad jätta:)) Mul ka mugavam, ei pea mõtlema, et pealkirjas kajastuks sõna "hobune".

Niisiis - kõik hobuste ja koertega seonduv jääb aadressile http://kohanev.blogspot.com (Hopsid ja Kutsid) ja elust ja endast kirjutan blogis http://kohanev-metsapiiga.blogspot.com (Kõigest ja ei millestki).

Kahjuks ei õnnestunud siltidega varustatud teemasid üle tuua (vähemalt mina ei leidnud, kuidas seda teha), seetõttu otsustasin hobutemaatika välised sildid kustutada. Kui soovite mõnda teemat leida, siis selle jaoks on üleval pool "Otsingu" lahter, mis leiab kõik sõnaga seonduvad postitused momentaalselt.





Comments

kukupai said…
Igal juhul selle blogi kujundus on kena.
Ja vahel üksi olla on ikka väga mõnus. Mul ka just niisugused päevad praegu.
Heli said…
Aitäh, head nautimist ka Sulle, Kukupai!
Anonymous said…
olen sellel kuul väga hektilise netiühendusega olnud.. ja leidsin Su uue blogi alles nüüd. tänud!

Sinult saadud koogiretsept on mul tänaseks juba kaks korda töös olnud ;) viimane ehk kirssidega versioon tuli blogisõber Tiialt saadud isetehtud või ja kohupiimaga blogisõber Virgele tänuks lahke ja pikaajalise majutuse eest.

küll see virtuaalmaailm on päriselus ikka imeline! ka Sina ja Su pere aitas sellele heast südamest kaasa. tänan usalduse ja külalislahkuse eest, mida Eestis siiani kogen!