Skip to main content

PIN Code to Happiness

Olen viimased kümme aastat töötanud infotehnoloogia valdkonnas, mida peetakse kiiremini arenevaks tööstusharuks üldse. Siiski... minu jaoks on areng olnud marginaalne ja mitte erilist pinget pakkuv. Ei fantaasiaid ergutanud ega miskit. Tegelikult ei ole ükski telefon, arvuti või mõni muu vidin  erilist erutust esile kutsunud. Olgu träni nii õhuke või lapik või kiire kuitahes. Miskit revolutsioonilist pole - tavaline kapitalistlikku tarbimismasinat toitev kila-kola.

Kuni tänaseni. Kuni nägin seda videot. Dimensionaalselt hoopis teistsugust leiutist esitleb kes muu, kui imeline Imogen Heap.

See on täpselt see, mis toidab kujutluspilti tulevikust...sellisest kaugest, kättesaamatust ja helgest. Kus žestid omandavad hoopis teise,  metasüsteemi, mis loovad omakorda teisi, semiootilisi struktuure. Oh jummel, see on tõeliselt äge. Ja haakub mu unistusega, et ühel päeval avastavad inimesed (taas) SolReSol-keele, tõmmates end jõuliselt lahti primitivismist, millesse inimkond paraku pärast II maailmasõda  on takerdunud. Uued tasandid, suhtlusvormid ja kõrgustikud ootavad. Võrreldamatud torniga Mäos või kus iganes.




Comments