Selle nädala kõige vapustavamad teated olid raskelt haige inimese surnuks külmuda laskmine hooldusasutuse poolt ja 16-aastase poisi surm pärast korduvaid katseid arstiabi saada.
Kõige enam šokeeris vastutajate tõdemus, et nemad on teinud kõik õigesti. Nad pole millegi vastu eksinud. Inimesed on surnud, aga kõik on õigesti tehtud.
Ma ei saa aru, kui tuim tükk peab olema, et süsteemist kinni hoida ja selle abil õigustust otsida. Või on see hirm?
Pigem siiski võimetus vastutada. Miks inimesed võtavad vastu ametikohti, mille eelduseks on eriti suur süda ja vastutustunne? Kuidas need inimesed süsteemi satuvad? Elu(de) eest vastutuse võtmine ei ole naljaasi. See ei ole ka ükskõiksete, empaatiavõimetute inimeste asi.
On ameteid, kus ei saa mõelda, et ups... läks natuke valesti, teen järgmine kord paremini. Inimesi tagasi ei saa.
Kõige enam šokeeris vastutajate tõdemus, et nemad on teinud kõik õigesti. Nad pole millegi vastu eksinud. Inimesed on surnud, aga kõik on õigesti tehtud.
Ma ei saa aru, kui tuim tükk peab olema, et süsteemist kinni hoida ja selle abil õigustust otsida. Või on see hirm?
Pigem siiski võimetus vastutada. Miks inimesed võtavad vastu ametikohti, mille eelduseks on eriti suur süda ja vastutustunne? Kuidas need inimesed süsteemi satuvad? Elu(de) eest vastutuse võtmine ei ole naljaasi. See ei ole ka ükskõiksete, empaatiavõimetute inimeste asi.
On ameteid, kus ei saa mõelda, et ups... läks natuke valesti, teen järgmine kord paremini. Inimesi tagasi ei saa.
Comments