Robunokk

Selliselt nimetas mina omal ajal isa. Peamiselt siis, kui end "õhtusel loendusel" esitlesin katkiste sukkpükste, kriimulise näo, kaotatud taskuraha, katkise seeliku või pükste jms juhtumitega.

Tegelikult on robunokk väga kena sõna:) Mulle meeldib.
Praegu tunnen end tõelise robunokana.... Olen tänu tänasele päikselisele ilmale kergelt põlenud... ja nina õnnestus vastu hobuste kopliaeda puru tõmmata, hobu Mozart astus mu suure varba küüne lömmi,
tänu tuulele on kogu kaela piirkond aiiiii ja otseloomulikult on mu käed jägrmise nädala koosolekute perioodiks täis võilille-timuti henna tattuud...

Aga kõigest hoolimata on pööraselt hea meeleolu.

No...mitte päris mõnuaine vabalt. Üks valge austraallane ahvatles mind terve õhtupooliku jagu. Aga - tänu sellele jaksasin suure lilleistutusaktsiooni ja hobuaskelduste vahele hakkida valmis okroška ja plätsida kokku mõned viineripirukad.

Ilus päev. Hea oli olla.

Vaid üks paha asi - vihkan muruniidukeid. Õigemini seda heli, mida needsamused teevad. Krdi insenerid, mõelge välja parem sound! Näiteks Mozarti klaverikontsert vms. Ma unustaks hobu Mozarti poolt lömastet varba kohe...