Skip to main content

Tartu Levi on läbi, elagu Tartu Levi!

Kolm päeva nostalgiat, jällenägemisrõõmu, muusikat, harduma panevaid hetki ja muidugi ka natuke kurblikkust. Selline seltskond väga suure tõenäosusega enam ei kogune.

Ja muidugi tikitasid meeles pildid...kakskümmend aastat tagasi - kordumatu noorusaeg, kordumatud noored NEMAD. Tartu Levi.. müstiline kohtumispaik, saatjaks Muusika. Armumised. Salaja ja ilmsi...tunded, kus oli raske eristada, kas need olid tekkinud inimese või tema poolt esitatud muusika vastu.

Tartu Levi Tribute anno 2009.

Kindlasti oli palju sarnast möödanikuga - kokkusaamised, "asja-arutamised", lõputud kõnelused muusika, muusikute, soundi, pillide jm spetsiifilise üle. Saatjateks 3N - Naps, Nali ja Naised. Aga kindlasti olid arutlejad ka väärikamad - ei sahisenud ümberkaudsed põõsad armurõõmust... ei näinud ka kedagi , kes oleks ebavõrdses võitluses alkoholi ja unega allajäänud. Jah, eks eaga saavutavad kõik eneste üle mingisuguse kontrolli...

Ka seekord sündis ju paljutki, mida meenutada... kasvõi uue 20 aasta pärast. Ähm, mis kõigil enne "pealeminekut" silmad ärevalt hiilgama pani. Ülikiire soundcheck, mille seis ühel hetkel lihtsalt digipulti lukku löödi. Lemmikbändide kuulamine-kiibitsemine-võrdlemine teistega. Muusikute naiste kiitmised. Mõned armsad äpardused.... Kõik need hetked hakkavad elama oma elu.

Tartu Levi päevade väiksemat sorti after party toimus koduhoovis. Kalleid muusikuid kogunes üksjagu ja kõik olid kuidagi... väga õnnelikud. Jaak prognoosis, et järgmised levipäevad võiks planeerida Iru Vanadekodusse. Et... Tartu jääb natsa kaugeks ja järgmisel päeval oleks hää mõningaid protseduure teha lasta. Sooltepesu näiteks:)

Iga lõpp olevat millegi algus. Sõnakõlksuna tundunu hakkab tõeks osutuma - kui tõesti saab teoks Pantokraatori ja Linnu Tee ühisesinemine.


Minemine


Kitarrist


Hea olla



Imedemaal, vol 1


Imedemaal, vol 2


Peeglitagune maailm


Contus Firmus


Kitarristide ansambel

Tuhandeaastane Mees


Keelumärgiga
Kitarristid
kõige-kõige



Comments

naine said…
Kuule, see kõlas nüüd küll nagu pensionäride kokkutuleku ülevaade:) Iru nali pani muidugi lõpliku punkti asjale:):):)

Ma ei usu, et asjad nii kurvad olid, samas saan aru, et kõiki emotsioone polegi võimalik blogisse kirja panna. Fotod rääkisid rohkem kui tekst, tänud!

Ometi üks natuke teistsugune kokkuvõte muusikapäevadest kui need igav-kuivad artiklid ajalehtedes.