Kõigest ja ei millestki

See on üks "ohtlik lugu". Umbes 9 aastat tagasi tundsid Arukülas, ühes iidses talumajas 2 inimest seda kuulates teineteist ära... Tagantjärele mõeldes - see oli üks suur juhuste kokkulangevus. Ja neil on nüüd 2 last. Ma võin järgi küsida, ent tean vastust eos - ei, nad ei teinud lapsi selleks, et tulevikus lastetusmaksust pääseda:)

Hakkan kohe tööasjus Viljandi poole kulgema. Ja õhtul saan lõpuks ometigi ema-isa juurde mahti minna. Sellepärast seekord Ilmateatele lisaks Manhattani kulgejad:) Oh, kuidas tahaks selliseid aegu tagasi... Aga äkki tulebki? Rõõmsate Inimeste Aeg?

Päikeselise reedeõhtu auks. Ja selle auks ka, et üle hulga aja on mul kuidagi eriliselt hea olla. Rahu ja õnnetunne. Oh, muidugi on see üürike, ent ikkagi-ikkagi! See muusika elab, muutub, sillerdab, puudutab ja ... saab kiiresti otsa. Nagu seesamune üürike asigi:) Päikesemuusika II

...et siis tänane reedeõhtune laul ilusale ilmale, nädalalõpule... ja ühele "tuhandeaastase hingega" vanale mehele. Ja nüüd....lähen kibin-kabin hobustega peitust mängima... hull ilmaelu:)

Barokkmuusika on helge. Magnificat eriti - üks tippteoseid kindlasti.Mulle meenutab teose kuulamine alati 1990-91? Eestis toimunud barokk-akadeemiat, mille raames Magnificat eesti-saksa segaorkestriga ette kanti. Iraagi päritolu naisflötist, kel oli roosaka varjundiga kuldflööt ja kes kandis kummalise kõlaga nime - Annedore Tabatabai. Igatahes oli tema ja kaasa poolt esitatud Esurientes implevit bonis (tuubi näitel on barokkajastu flöödid-traversid) hingematvalt kaunis . Mäletan siiani. Hommikul selgus, et ma pole ainus surutises vaevlevas Eestis, kes barokkmuusikat sooviks nautida - täna alanud XX Barokkmuusika Festivali avakontserdi piletid olid läbimüüdud. Aga noh, järgmise nädala esitustele (samuti põnevad) veel pileteid jagus.