Kõigest ja ei millestki

Muusika, mis laseb lihtsalt olla. Peenhäälestus- ja tunnetus. Ah, mis ma ikka pläran... õnnelik olen, et nii on läinud.

Kõigile lehelugejatele! :)

Küllap tähelepanelikumad lugejad teavad juba, et leidsin sel sügisel enda jaoks miskit erilist . Olukord on muutusteta, s.t. - ikka  püüan kahel korral nädalas iseendaga peeglis vastamisi olla. Kuigi... tegelikult on peeglist jälgimiseks üsna vähe aega. Endiselt on silmad õpetajal ja uutel kombinatsioonidel.  Et isu ikka jätkuks ja end järjest enam "asja sees" tunneksin olevat, siis hankisin endale:  päris ehtsa balletitrikoo ja väga ilusa :)  balletisukkpüksid  roosad balletisussid ja säärised soojenduseks varrukad.  Vorm aitab sisule kaasa, uskuge mind! Senini on olnud vaid 1 miinusmärgiline tund ja  eelkõige seetõttu, et  end liialt piitsutasin ja nädalavahetusel kodus harjutasin. Pingutasin üle. Ülejäänud korrad on olnud vaatet nädala parimad hetked. Eriti  pärast harjutustundi,  venitusi ja sauna auto poole kõmpides. Uni on tunnijärgsel päeval eriti magus. Tinnitab endiselt, ent magan nagu nott (loomulikult mitte nagu baleriin, annan endale aru..:

Minu jaoks on vahest raske olukordadel lasta lihtsalt olla.  Settida. Et aeg tooks parandust või leevendust. Tahaks parandada, muuta, mõjutada. Aga pisitasa õpin. Nagu näiteks täna. Lubasin minna, aga miskit tuli vahele ja ei läinud. Enamasti püüan taolised olukorrad lahendada põhimõttel - iga hinna eest lubadus täita, eirates force majeure` i. Aga tegelikult ei muutu ja midagi. Nagu nüüdki. Kui oluline on olemas, siis see lihtsalt on. Ja kui pole, siis ei aita miskit. Kõigest hoolimata.

Hooajaline testimine on alanud! Olen täheldanud, et just sügiseti kõpitsen enda ja sisekaemuse kallal. Testimine on tänuväärne tegevus. Mis siis, et illusoorne. Vähemalt tulemusi lugedes (mitte ainult iseenda) tundub nii, et lingvistilis-analüütilise kokkuvõtte kirjutamine "kellegi" poolt on suuresti ilukirjandus, kuhu pikitud "teaduslikke" ja "vähemteaduslikke" fakte kaalukuse lisamiseks... Kui mitte muud, siis head keelekasutust ja soiku jäänud omadussõnu  (või võõrsõnu) saab taolistest kokkuvõtetest nautida küll. Aga jah tulemused: Briggs-Meyer s sotsioonikatest annab mulle järjekindlalt diagnoosiks INFJ. Kolleegi soovitatud enneagramm lahterdas mind tüübiks 5 väga tugevate 9-nda tüübi kalduvustega.  Eesti keeles on ilmunud ka enneagrammi metoodikat tutvustav raamat. Vägagi põnev lugemine. Kuigi... kuidagi kõhe ja uskumatu. Eks ma ikka üks skeptik ole... Aga üha pimenevasse päeva toovad (enese)testimishetked sortsu valgust. Testitud :)

Ärkasin pühapäeva kohta harjumuspäratult vara. Just päiksetõusu hetkeks. Mul vedas. Sest kuidas teistmoodi oleksin saanud tunda krõbisevat vetruvust jalge all. Tardunud hommik. Bonham, kõnniteel istumas ja üksisilmi kuldavasse kõiksusesse vaatamas. Hobud sekundeerimas. Varesed. Harakad. Vindid.  Kõik ootel. Eile nägin "Sajandeid" koos kõigi lähedastega. "... vaid see, kelle elus kõik oli.. ainult see saab kõik kaotada..."

Igakord mõtlen, et hullemaks enam minna ei saa ja "lagi" on saavutatud.  Ent lollus on teatavasti piiritu. Vältimine aga lihtsalt ei õnnestu - ikka tulevad valimised koju kätte. See on hirmus tüütu, häiriv ja segav.  Tekitab parve uppi löömise kihu (.."mis nad siis tulevad meie hoovile kaklema...") Võib-olla on ses protsessis toredaid inimesi heade ideedega, aga ei taha süveneda. Täielik tõrge. Müra  kurnab mind ammu-ammu-ammu... Ühiskondlik kurnaprotsess on eriti väsitav. Kõige parem oleks minusugustel sel perioodil Eestist eemal olla.  Nagu tegi S&K. Täites eelnevalt oma "kodanikukohust". Eks ta ole. Võtan teadmiseks.