Kõigest ja ei millestki

Saan täna taas kodukontori võlusid maitsta. Päevaplaan on küll tihe seoses välisprojektiga kaasneva kirjatööga, ent see-eest saan seda ise reguleerida. Ja aknast avaneb vaade rohe-rohelisele õuemurule,... kutsudele, kes end mõnusalt kerra tõmmanud ja tallile,... kust aeg-ajalt kahte kõrvapaari mööda vilksamas võib näha. Seda luksust ei jätku muidugi kauaks. Hiljemalt neljapäeval taas tolmused linnatänavad, umbne kabinet ja out of order ühiskemmerg:)

Vilniusest saadik olen suve nautinud, olgugi et alles maikuu. Naudin kõike, mida suvelgi - paljajalu murul käimist, aias askeldamist, higisest klaasis prosecco joomist... Sääski on tänavu tohutult. Looduslik tasakaal... sama õhkasin ka kevade hakul lindude kohta. Ka neid on palju, ju siis tundsid ette, et toidupoolist ehk putukaid selsinatsel maalapil jagub. Mul on kuidagi hea olla sel kevadel. Taas ühe aasta ja paljude kogemuste võrra targem. Elu on hea olla! Elada on hea ja kerge praegu. *** Vilnius on kaunis linn. Südalinna pean silmas paraku. Lennujaamast linna ja tagasi sõites nägin ka slummi. See tundus viletsam kui Eestis. Poollagunenud "tornmajad" ja räämas datšad. Aga südalinnas olid seevastu laiad kivikattega tänavad, jalgrattateed, pargid, valgustid, Frank Zappa ausammas, purskkaevud, rooma stiilis majad... Lõhnas ka hästi. Sirelid õitsesid. Rimis olid köögi- ja puuviljad veega piserdatud, kaubad maitsekalt välja sätitud, põrandad läikisid puhtusest...

Leidsin Muusakese blogist väga tabava ja päevakajalise mõtte: "... Siis jõuab sinuni veel üks tagasilöök-teadmine inimeste vastutulelikkuse piiridest, reaalsetest piiridest muidugi. Ja sinuni jõuab reaalne teadmine omakasu maailmast. Kui sa oled keegi ja sind otseselt vajatakse, siis oled sa olemas - kui sa oled läinud ja eemal, siis pole sind tegelikult olemaski. Sellistes suhetes. Lõppeb ka vastutulelikkus, ükskõik kui sügavalt sa ka ei koogutaks. Su paluvatesse pihkudesse asetatakse kartuli asemel tuline süsi. See tunne ja teadasaamine on kurb. Ja vat ongi..." Deja vu`... kahjuks. Aga ma mõtlen selliste juhtude ilmsiks tulles, et see on nende inimeste probleem... näha kõiges omakasupüüdlikkust. Luua suhteid, suhelda ja aistida sedavõrd primitiivsel moel. Ja pole minu süü, et heatahtlikkuse/abivalmiduse vahele tõmbab keegi võrdusmärgi naiivsusega. Kahju, et see lõhub siira usu sõprusesse. Nii see umbusk inimeste suhtes areneb. Paraku.

Hei! Olen pisut väsinud blogimaailmast. Kunagi ehk tulen ikka tagasi:) Aga praegu läheb blogi hingusele. Kõigile lugejatele head suveootust soovides Heli