Leidsin Muusakese blogist väga tabava ja päevakajalise mõtte:
"... Siis jõuab sinuni veel üks tagasilöök-teadmine inimeste vastutulelikkuse piiridest, reaalsetest piiridest muidugi. Ja sinuni jõuab reaalne teadmine omakasu maailmast.
Kui sa oled keegi ja sind otseselt vajatakse, siis oled sa olemas - kui sa oled läinud ja eemal, siis pole sind tegelikult olemaski.
Sellistes suhetes.
Lõppeb ka vastutulelikkus, ükskõik kui sügavalt sa ka ei koogutaks.
Su paluvatesse pihkudesse asetatakse kartuli asemel tuline süsi.
See tunne ja teadasaamine on kurb. Ja vat ongi..."
Deja vu`... kahjuks.
Aga ma mõtlen selliste juhtude ilmsiks tulles, et see on nende inimeste probleem... näha kõiges omakasupüüdlikkust.
Luua suhteid, suhelda ja aistida sedavõrd primitiivsel moel. Ja pole minu süü, et heatahtlikkuse/abivalmiduse vahele tõmbab keegi võrdusmärgi naiivsusega.
Kahju, et see lõhub siira usu sõprusesse. Nii see umbusk inimeste suhtes areneb. Paraku.
"... Siis jõuab sinuni veel üks tagasilöök-teadmine inimeste vastutulelikkuse piiridest, reaalsetest piiridest muidugi. Ja sinuni jõuab reaalne teadmine omakasu maailmast.
Kui sa oled keegi ja sind otseselt vajatakse, siis oled sa olemas - kui sa oled läinud ja eemal, siis pole sind tegelikult olemaski.
Sellistes suhetes.
Lõppeb ka vastutulelikkus, ükskõik kui sügavalt sa ka ei koogutaks.
Su paluvatesse pihkudesse asetatakse kartuli asemel tuline süsi.
See tunne ja teadasaamine on kurb. Ja vat ongi..."
Deja vu`... kahjuks.
Aga ma mõtlen selliste juhtude ilmsiks tulles, et see on nende inimeste probleem... näha kõiges omakasupüüdlikkust.
Luua suhteid, suhelda ja aistida sedavõrd primitiivsel moel. Ja pole minu süü, et heatahtlikkuse/abivalmiduse vahele tõmbab keegi võrdusmärgi naiivsusega.
Kahju, et see lõhub siira usu sõprusesse. Nii see umbusk inimeste suhtes areneb. Paraku.
Comments