Aias ringkäiku tehes märkasin imetillukest ilmselt enesekülvist tulnud võõrasema lillat õiekest. Sillerdas poolkülmununa sambla ja murukamara vahel.
Nartsissid ja tulbid on oma varred samuti mulla pinnale lükanud.
Varajane kevad? Küllap vist. Taimed tunnevad õige päiksesoojuse ära.
Poeg on mõnda aega kodus käimas - proovid jms tegemised hoiavad linnas. Tuur tulekul - 3 nädalat Itaalias - äge. Nokitses boxboardi kallal. Igavesti lahe oli teda kuurialusest "leida" ja igavesti hea on temaga sõnu(meid) vahetada.
Hobude bokse koristades ja sõnnikukäruga talli taha minnes, leidsin lemmikud päevitamast, põlved longus ja lakad tuule käes lehvimas. Mõnus ju - putukaid pole, ninaesist jätkub ja kõikehõlmav muda pole ka veel maad võtnud. Mozart ajab karva - kõik kohad on pikki valgeid "jõhve" täis.
Mu must kuradike puges täna kuidagi erilise innuga kaenlasse... paar päeva tagasi ei lasknud normaalselt päitseidki pähe panna.
Tegelikult on kuidagi nii läinud, et hobude juurde olen talve jooksul harva jõudnud. Kaasa on nendega peamiselt mässanud.
Aga nüüd muutub kõik, suhteid on vaja taas uuendada.
Hommikune ibuprofeen, kõrvitsapüreesupp ja Lindti tšillisoks - päevamenüü. Hea, et mul on võimalus vahest kodukontoris olla, seda kõike näha ja end kokku korjata. Palgatöötaja õnnelik õhkamine.
Nartsissid ja tulbid on oma varred samuti mulla pinnale lükanud.
Varajane kevad? Küllap vist. Taimed tunnevad õige päiksesoojuse ära.
Poeg on mõnda aega kodus käimas - proovid jms tegemised hoiavad linnas. Tuur tulekul - 3 nädalat Itaalias - äge. Nokitses boxboardi kallal. Igavesti lahe oli teda kuurialusest "leida" ja igavesti hea on temaga sõnu(meid) vahetada.
Hobude bokse koristades ja sõnnikukäruga talli taha minnes, leidsin lemmikud päevitamast, põlved longus ja lakad tuule käes lehvimas. Mõnus ju - putukaid pole, ninaesist jätkub ja kõikehõlmav muda pole ka veel maad võtnud. Mozart ajab karva - kõik kohad on pikki valgeid "jõhve" täis.
Mu must kuradike puges täna kuidagi erilise innuga kaenlasse... paar päeva tagasi ei lasknud normaalselt päitseidki pähe panna.
Tegelikult on kuidagi nii läinud, et hobude juurde olen talve jooksul harva jõudnud. Kaasa on nendega peamiselt mässanud.
Aga nüüd muutub kõik, suhteid on vaja taas uuendada.
Hommikune ibuprofeen, kõrvitsapüreesupp ja Lindti tšillisoks - päevamenüü. Hea, et mul on võimalus vahest kodukontoris olla, seda kõike näha ja end kokku korjata. Palgatöötaja õnnelik õhkamine.
Comments