Naistele on välimus ja väljanägemine alati tähtis. Kes vastupidist väidab, valetab iseendale. Lihtsalt, arusaamad "ilusast väljanägemisest" on erinevad.
Enesekaunistamine on viimastel kümnenditel üsna suure hüppe teinud võrreldes mu noorusaegsega. Sellise tõdemuseni jõudsin alles kuu aega tagasi... Kõikvõimalikud tattood (püsimeik), juuksepikendused, geelküüned, täitesüstid, ilulõikused, jne jne. Nimekiri enesetuunimiseks tundub olevat lõputu.Rääkimata end kaunistaavatest meestest (habemega naiseks jne).
Ütlen kohe ära, et olen selle poolt, mis silma ei riiva. Kui midagi on väga ekstreemselt esiplaanil, siis see mõjub minu jaoks pigem vulgaarse kui ilusana.
Niiet, olin ja olen pigem konservatiivne ilutoodete tarbija.
Ikkagi... viimastel aastatel olen tõsiselt mõelnud silmalaugude operatsioonile, aga lõplik otsus on ikkagi liiva jooksnud. Isegi konsultatsiooni pole julgenud minna. Kaudselt olen ka aru saanud, et hetkeline meelolu (operatsioonile minna) on seotud eelkõige ajutist laadi meeleoluga... - Madalast enesehinnangust ja ebakindlusest tingitud soov kõike muuta ja mõtted olulisest eemaldada.
Sel kevadel leidsin, et minu puhul ongi enesekaunistamise- ja hooldamisega toimuv peamiselt seotud mingit sorti kompleksiga. Kui kusagilt miskit praguneb, siis tuleb seda krohvida ja lappida. Tulemuseks ajutine rahulolu ja (võlts)sära.
Üsna sarnane kihk väljendub ka remondi või toasisustuse ümberpaigutamisega seoses. Remargi korras: ma pole ~8 aastat majas remonti teinud või toasisustust ümber tõstnud Nüüd siis sel suvel plaanis.
Tänavukevadine ilutoodete avastus viis mind selleni, et lasin paigaldada ripsmepikendused. Olgugi, et minu arvates on tegemist ebamugava protseduuri ja harjumatu olekuga, pean tunnistama et mulle meeldib. Silm särab ja tundub optiliselt suurem. Mis siis, et võlts. Mis siis, et ma ei saa silmi hõõruda nii nagu tahan.
Kuidagi on naaritsalt laenatud karvade abil kokku kleebitud ka muud kohad. Oluliselt tugevam ja rahulikum olemine :)
Comments