Suveaeg

Suvi on suure saginaga käima läinud.
Viimane postituski jääb kuutagusesse aega.
Selle ajaga on palju vett merre voolanud. Viinud kaasa mu kalli Mozarti...
Üks aeg on taaskord otsa saanud.
Ühest koplikriimustusest arenes kiiresti septiline artriit ning ühtäkki valikuid väga ei olnudki.
Ta lahkus väga rahulikult, pea mu käte vahel.

Hobune, kes oma sandielu elas täisväärtuslikult, kõike trotsides. Nii palju rõõmu ja sära argipäeva tuues. Jah, ma tean - tal oli meie juure väga hea elu. Parim, mis võimalik.
Võib-olla ongi see minu elueesmärk? -  toetada niikaua kui võimalik.

Fb sõpradele andsin 10.juunil teada:
Mu hobu Mozart kappab nüüd vikerkaare taga.Õhuliselt, jõuliselt, kael kenus, valge lakk tuules lehvimas. Nii nagu vaid tema seda oskas.
Lõppegu see arginädal kõigi aegade kauneima esitusega. Minu jaoks on siin niipalju Mozartit.
Mõlemat. 
Ja nagu Madli väga tabavalt ütles:Puhka rahus,härra kõige nunnum silmapööritaja.